Septembris pakkus India pressile kõneainet juhtum, kus üheksakuused kaksikud surid veerand tunni jooksul pärast seda, kui neile oli manustatud leetritevastast vaktsiini. Samalaadseid juhtumeid on Indias täheldatud teisigi. Uudiseid probleemidest vaktsiiniga on tulnud ka Austraaliast, kus gripivastane vaktsiin Fluvax põhjustas krambihooge 99 lapsel. Need juhtumid on taas tõstatanud küsimuse vaktsineerimiste ohtudest ja vajalikkusest.

Sageli ei tea lapsevanemad, millist ohtu võivad vaktsiinid endast kujutada, kuna tavameditsiinis vaktsiinide võimalikest kõrvaltoimetest enamasti ei räägita, küll aga korrutatakse lõpmatuseni juttu nende kasulikkusest. Ka pole vaktsiinide kõrvalmõjusid kuigi palju uuritud, nii et keegi ei tea, kui paljud tervisehäired või kroonilised haigused, nagu autism, astma, diabeet, on tegelikult alguse saanud vaktsineerimistest. Samuti puudub korralik statistika vaktsiinide kohta, mis oma ülesannet ei täida – selle aasta algul haigestus näiteks USAs mumpsi üle tuhande inimese, keda oli tegelikult selle haiguse vastu vaktsineeritud. Kahe silma vahele kipub jääma seegi asjaolu, et inimesed on bioloogiliselt erinevad, mistõttu üks ja sama vaktsiin ei pruugi sobida kõigile.

Õnneks kasvab lapsevanemate arv, kes oma lapsi niisama naljalt vaktsineerida ei lase. USAs keeldus 2008. aastal oma lapsi vaktsineerimast või lükkas vaktsineerimist edasi 39 % lapsevanematest, 2003. aastal tegid seda 22 %. Vaktsiinide (vahel surmavatest) kõrvalmõjudest on enamasti teadlikumad kõrgema haridustaseme ja suurema sissetulekuga lapsevanemad.

Pikemalt loe artiklist:

http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/10/13/twins-die-minutes-after-measles-vaccination.aspx