Arstid kirjutavad igal aastal oma patsientidele välja miljoneid antibiootikume, kuid rahvusvahelisest uuringust selgub, et 43 protsenti neist on ebavajalikud.

Ajakirja BMJ poolt avaldatud uuringust selgub, et antibiootikumidest on kasu vaid siis, kui haiguse on põhjustanud mingisugune konkreetne bakter. „Tavaliselt on haiguse põhjustajaks aga midagi muud ning sel juhul pole antibiootikumidest mingit kasu,“ seisab uuringus.

Epistemoloog Lauri Hicks toob veel uuringus välja, et antibiootikumid võivad kahjustada ohtlikke kõrvalnähtusid. Nendeks võivad olla erinevad allergiad, aga ka surmav kõhulahtisus.

Hicks toob välja, et mitmed arstid on potentsiaalsete kõrvalnähtudega küll kursis, kuid kirjutavad sellegipoolest oma patsientidele antibiootikume. Põhjus on lihtne – patsiendid ise soovivad seda.

Uuringus tuuakse välja mitu aspekti, mida peaks kindlasti enne antibiootikumide võtmist teadma:

  1. Külmetushaigused on tihti põhjustatud hoopis viirustest, mida ei saa antibiootikumidega ravida. Sama kehtib bronhiidi puhul. Viirushaiguste puhul unusta antibiootikumid ning joo nende kasutamise asemel rohkelt vett, abi võib olla ka soolveest. Valu on võimalik taluda Ibuprofeeni abiga.
  2. Enamus kõrvahaigustest paranevad ise paari päevaga, eriti 2-aastastel ja vanematel lastel. Valu korral on mõistlik tarbida valuvaigisteid, kuid mitte antibiootikume.
  3. Kuseteede haigused vanematel inimestel on küll bakteriaalse iseloomuga, kuid antibiootikumide tarbimist tasub kaaluda ainult siis, kui ilmnevad konkreetsemad sümptomid, nagu näiteks valu.

Viide: link