Arstiteadlased on 18.sajandi lõpust nimetanud kohta silma võrkkestas, kus tekkiv kujutis on kõige teravam, “kollaseks punktiks” või maakulaks, sest nimetatud piirkond silma võrkkestas on selgelt eristatavalt kollast värv. Kaheksakümnendatel aastatel näidati, et vaid millimeetrites mõõdetava suurusega piirkonna kollase värvumise põhjustab luteiini ja zeaksantiini ebatavaliselt suur hulk — neid on seal tuhat korda rohkem kui veres. Luteiin ja selle tütarkomponent zeaksantiin kuuluvad nagu beetakaroteengi suurde, karotenoidide nime kandvasse gruppi. See koosneb taimsetest pigmentidest, mis tagavad looduses kollase, punase ja oranži värvi olemasolu.
Teadlased on uurinud erinevaid karotenoide silma erinevates kudedes. Silmalääts ning võrkkest sisaldavad üksnes luteiini/zeaksantiini. Arvatakse, et luteiinil ja zeaksantiinil on kõige tähendusrikkam funktsioon silma võrkkesta ning eriti viimase kõige väärtuslikuma osa — kollatähni — kaitsmises. See peaks tähendama, et need kaks ainet on olulised inimese nägemisteravuse säilimisel kõrge vanuseni.
Sageli ainevahetusproduktid ladestuvad võrkkesta ja selle all asuva pärissoonkesta vahele. Pärissoonkestas asuvad veresooned, mille kaudu varustatakse võrkkesta hapniku ja toitainetega. Kui nüüd see protsess pidurdub ja kahjulikud ained kogunevad sinna kuhu nad ei peaks kogunema, ning head mikrotoitained jäävad taas imendumata, siis tulemuseks võib olla tasapisi süvenev nägemise halvenemine ja kaotus.
Mis teeb luteiini ja zeaksantiini eriliseks tähtsaks? Mõlemad toimivad kui paar sisemisi päikeseprille, sest nad imavad valguse sinist värvust andvatelt lainepikkustelt pärinevat suurt energiat. Lisaks toimivad nimetatud ühendid radikaalide eemaldajana. Terve inimese silm on varustatud omaenda antioksüdantse kaitsesüsteemiga oksüdatiivse stressi vähendamiseks. Et süsteem toimiks, on vaja veel antioksüdantse toimega vitamiine C ja E ning mineraale tsinki ja seleeni.
Mitmed teadusuuringud on näidanud ja erinevates ajakirjades (Archives of Ophthalmology, American Journal of Clinical Nutrition jne) avaldatute põhjal on leitud, et suure luteiini- ja zeaksantiinisisaldusega ning ka suure E-vitamiini sisaldusega toitumine aitab kaitsta katarakti ehk hallkae tekkimise eest. Luteiin ja zeaksantiin leidub ka teatud juurviljade, puuviljade ning taimede koostises ning neid nimetatakse karotenoidideks.
Lyciumit ehk goji marju peetakse ka kui rikast antioksüdantide allikat – eriti rohkesti leidub seal zeaksantiini. Zeaksantiin on goji marjadest hästi omastatav (Cheng et al. 2005). Zeaksantiin absorbeerib sinist valgust, ja seeläbi, nagu ka pigment luteiin, on ta inimsilmale kasulik. Häid luteiini allikad on veel lehtkapsas, pinat, spargel, saialill ning kanamunad. Kanamunades luteiini ei ole väga palju, aga see on väga hästi imenduval kujul ja kohati imendubki paremini kui rohelistest taimedest. Luteiini on seostatud ka südame- ja veresoonkonna ning rinna- ja soolevähi riski vähenemisega.
Loodustohtri soovitus: kasutada palju köögi- ja juurvilju, palju rohelist ja saialille, mahedalt toodetud kanamune ning selliseid supertoiduaineid nagu Goji marjad, tokotrienoli jahu (riisikliist). Lisaks on vajalikud A- ja E vitamiinid ning mineraalained nagu tsink ja seleen. Saadaval on ka väga häid looduspreparaate silmade töö parandamiseks, vt www.eliksiir.ee