Raskemetallide mõju organismile ja kuidas neist vabaneda

mercury 1 1 300x199 Raskemetallide mõju organismile ja kuidas neist vabanedaRaskemetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Neid seostatakse eelkõige saastumise ja toksilisusega. Levinumad raskmetallid on arseen (As), kaadmium (Cd), koobalt (Co), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), mangaan (Mn), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn) ja tallium (Tl). Mõned neist elementidest (Cu, Co, Mn, Cr) on inimestele väikestes kogustes vajalikud, näiteks ainevahetuses. Enamik raskemetalle on aga organismile ka väga väikestes kogustes kahjulikud, kantserogeensed või mürgised, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, nahka, luid ja hambaid. Mis need täpsemalt on, kust me neid saame ja kuidas neist vabaneda?

 

Raskemetalle leidub kõikjal meie ümber – toidus, vees, õhus ja aina sagedamini isegi toodetes, mida pidasime seni turvalisteks. Nende täielik vältimine ei ole võimalik, küll aga saame minimeerida nendega kokkupuudet ning aidata kehal neist vabaneda. Raskemetalle satub keskkonda näiteks metallide kaevandamisel ja töötlemisel, söe- ja naftaproduktide põletamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, jäätmete ümbertöötlusel ja põletamisel ning liikluses. Samuti jõuab tööstustest ja mujalt saastatus ka veekogudesse. Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, maismaa tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud ja ookeaniline mereline aerosool.

 

Alumiinium

Alumiiniumi ei peeta keemiliselt raskemetalliks, kuna see on madalama tihedusega. Kuid selle mõju tõttu organismile käsitletakse seda raskemetallidega ühes kategoorias. Alumiiniumi saame näiteks mitmetest ravimitest, sealhulgas maohapet neutraliseerivatest antatsiididest, alumiiniumist valmistatud nõudest (kui need veel kasutusel on), küpsetamisel kasutatavast hõbepaberist, antiperspirant-tüüpi deodorantidest, küpsetuspulbrist, saastunud joogiveest, toidulisanditest, autode heitgaasidest, tubakasuitsust ja ilutulestikust.

Peamiselt kahjustab alumiinium kesknärvisüsteemi, neere ja seedesüsteemi. Samuti viib see luudest kaltsiumi välja ning halvendab kaltsiumi ja fosfori imendumist. Alumiiniumi on väga palju seostatud kognitiivsete probleemidega ning vanematel inimestel sagedamini esinevate haigustega nagu Alzheimeri tõbi ja dementsus. Noorematel võib see põhjustada õppimishäireid, luuhõrenemist, kõrvade vilinat, seedimisprobleeme, koolikuid imikutel, laste hüperaktiivsust, tasakaaluprobleeme, mäluprobleeme, degeneratiivseid lihasehaiguseid ja vähki.

 

Arseen

Arseeni kasutatakse enamasti pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel ja kasutamisel, kuna arseen on väga mürgine putukatele, bakteritele ja seentele. Samal põhjusel lisati vanasti ka värvidesse arseeni. Arseeni kasutatakse ka veise- ja seafarmides toidulisandina ning alles hiljuti keelustati USA-s arseeni sisaldus kanalihas. Metallilist arseeni kasutatakse plii tugevdamiseks sulamites. Arseen jõuab organismi toidu (kalade ja mereandide) ja joogi kaudu, ka sissehingatav arseen on ohtlik. Samuti puutuvad arseeniga kokku inimesed, kes töötavad metallitööstuses, klaasitootmises või säilitavad puitu. Arseen akumuleerub küüntes ja juustes ning seega saab neid kasutada biomarkeritena.

Arseen põhjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi kahjustusi, kuid see on kahjulik ka neerudele, maksale, kopsudele ja põiele. Arseen võib põhjustada kurguvalu, anoreksiat, palavikku, limaskestade ärritust, südame rütmihäireid, jäsemete tuimust, sünnidefekte ja diabeeti. Mürgistuse sümptomid sarnanevad kooleraga: kõhuvalu, oksendamine, kõneraskused, lihasspasmid, segasus, kooma. Ravimata mürgistus lõpeb sageli surmaga. Krooniline arseeni mürgistus suurendab riski kopsu-, neeru- ja nahavähi tekkeks.

 

Kaadmium

Kaadmium esineb looduses maagis koos tsingiga, vähemal määral ka plii või vasega. Tekib fossiilkütuste põlemisel, fosforväetistest, raua ning terase ja ka tsemendi tootmisel, samuti looduslikest allikatest. Organismi satub kaadmium peamiselt seedetrakti või hingamisteede kaudu.

Kaadmiumi võib sisaldada lahustuv kohv ja tee, joogivesi, mõned karastusjoogid, rafineeritud teravili, fungitsiidid, pestitsiidid ja plast. Kindlasti lekib seda keskkonda patareidest ning sigaretisuitsuga. Kõige ohtlikum on kaadmiumit sisaldavate tolmude või aurude sissehingamine. Sigareti suitsetamisel hingatakse 10% kaadmiumi kogusest kopsudesse. Kuni 50% sigareti kaudu sissehingatud kaadmiumist absorbeerub kopsudes. Suitsetajatel on kaadmiumi sisaldus 4–5 korda kõrgem kui mittesuitsetajatel.

Kaadmium kahjustab seedesüsteemi, maksa, platsentat, neere, kopse, kesknärvisüsteemi, luid ja reproduktiivorganeid. Maksas moodustab see valkudega ühendi, mis liigub neerudesse ja kahjustab nendes toimuvat filtratsiooniprotsessi, mille tõttu kaotab keha vajalikke valke ja toitaineid.

Pikemaajaline kaadmiumi kokkupuude võib põhjustada luude hõrenemist, kuna luudest tõrjutakse kaltsium välja ja see asendub kaadmiumiga. Juba väike hulk kaadmiumi suurendab luuhõrenemise riski. Itai-Itai haigus on üks tuntum kaadmiumimürgistusest alanud epideemia. Samuti on kaadmium kantserogeenne: võib tekitada kopsu-, eesnäärme või neeruvähki. Kaadmiumi sisaldusele kehas viitab ka näiteks pidev väsimus, ärrituvus, peavalud, kõrge vererõhk, eesnäärme suurenemine, juustekadu, õppimishäired, maksa- ja nahaprobleemid, liigesevalud, alanenud immuunsus ja kopsukahjustus. Kaadmiumi eemaldamine kehast on väga raske.

 

Plii

Plii tekib eelkõige autokütusest, tolmust ja tööstustest lenduvast gaasist. Kuna järjest rohkem kasutatakse pliivaba bensiini, on plii emissioon arenenud maades vähenenud. Lisaks tekib pliid kaevandustes ja metallitööstuses, samuti värvides. Organismi jõuab see nii õhust kui ka toidu kaudu. Juba väike kogus pliid on inimesele väga ohtlik. Kuna plii ei lagune looduses, siis kokkupuutel maapinnaga võib see sinna jääda pikaks ajaks. Samuti on plii kahjulik bioloogilistele süsteemidele. Plii akumuleerub mulla ülemises kihis ja on liikumatu. Kui seda pidevalt juurde tekib, ei taastu normaalne mullasüsteem. Plii ei lahustu vees ning tekitab organismidele raskeid kahjustusi.

Plii kahjustab luid, aju, neere, kilpnääret, maksa ja kesknärvisüsteemi.

Pideva pliiga kokkupuute korral võib mürgistus alata kergest psüühikamuutustest ja lõppeda surmaga. Oluline on seejuures, kui kaua ja kui kiiresti puutub inimene kokku raskmetalliga ning inimese vanus. Kergem pliimürgistus põhjustab väsimust, keskendumisraskusi, mälunõrkust, unehäireid, ärrituvust, luu kasvuhäireid, õpiraskuseid, kõrgenenud vererõhku, kaalukaotust, vastuvõtlikkust infektsioonidele, peavalusid, seedehäireid ja mitmeid muid probleeme. Ägedama mürgistuse sümptomid on unisus, krambid, segadus, koljusisese rõhu tõus, mis viivad teadvusetuse ja surmani. Kahjustused võivad olla ka püsivad. Kesknärvisüsteem kahjustub, kui pliisisaldus on üle 3 µmol/l. Plii võib inimesele vähki tekitada. Imikud, rasedad naised ja looted on pliimürgistusele kõige vastuvõtlikumad. Lastel imendub plii seedetraktis. Tagajärgedeks võivad olla ajukahjustused, käitumis-, kontsentratsiooni- või õppimishäired.

 

Elavhõbe

Elavhõbedat kasutatakse elektriseadmetes, patareides, lampides, kraadiklaasides. Varem kasutati seda ka pestitsiidides, fungitsiidides, antiseptikumides, pleegitavates kreemides, ka stomatoloogias hõbeplommides ehk amalgaamplommides. Kuigi paljud elavhõbedat sisaldavad ained või aparatuurid on keelatud, kasutatakse neid ikka veel. Seda võib leiduda lahtistites, printeritindis, lahustites ja värvides, kosmeetikatoodetes, pesuloputusvahendites, plastis. Oluline on teada, et suur hulk mereande ning kalu (eriti suured röövkalad) on elavhõbedaga saastunud. Laste puhul on elavhõbeda allikaks ka vaktsiinid.

Toksilisuse seisukohast on olulise tähtsusega elavhõbeda esinemise vorm. Tööstused kasutavad anorgaanilist elavhõbedat ja tihti satuvad elavhõbedajäägid heitveega veekogudesse. Veekogude põhjamuda mikroobid muundavad anorgaanilise elavhõbeda märgatavalt ohtlikumaks metüülelavhõbedaks. Metüülelavhõbe jõuab veekogu toiduahelasse ja kuhjub ahela kõrgeimal astmel olevates röövkalades. Erinevalt anorgaanilisest elavhõbedast kahjustab metüülelavhõbe peamiselt suuraju koort. Raskemateks tagajärgedeks on jäsemete halvatus, liikumisraskused, tundehäired, kuulmise nõrgenemine ja psüühikahäired. Arenev kesknärvisüsteem on mõjudele tavaliselt tundlikum, seega rasedad ei tohiks elavhõbedat sisaldavat kala üldse süüa.

Amalgaamplommidest vabaneb pidevalt väikeses koguses elavhõbedat, mis närides seguneb seedeensüümide ja toiduga ning rändab edasi seedetrakti. Maos reageerib elavhõbe vesinikkloriidhappega ning tekib elavhõbedakloriid, mis võib kahjustada mao ja soolestiku sisepinda ning tekitada haavandeid. Kui elavhõbedaühendid satuvad kontakti meie soolestikus elutsevate heade bakteritega, siis hävivad need kohe. See põhjustab soolestiku mikrofloora tasakaalu häiret, mis omakorda põhjustab tervet suurt hulka erinevaid sümptomeid ja seisundeid, kõige sagedamini pärmseene vohamist ja sellest tulenevaid probleeme.

Pärast kokkupuudet elavhõbedaauruga on kesknärvisüsteemi elavhõbedasisaldus kümnekordne, võrreldes sama koguse manustamisega suu kaudu. Kesknärvisüsteemis jaguneb elavhõbe ebaühtlaselt, kogunedes väikeajju ja piklikaju piirkonda. Elavhõbe eemaldub aeglaselt, poolestusaeg on umbes aasta. Sümptomid varieeruvad kergest isiksushäirest kuni dementsuseni välja.

Elavhõbe on lipofiilne, mis tähendab, et see kontsentreerub rasvarikastes kudedes, sealhulgas ka ajus. Seetõttu mõjutab igasugune elavhõbedamürgistus negatiivselt ajufunktsioone. Kahjuks on kõige kaitsetumad elavhõbeda mõju ees arenevad looted, imikud ja väikelapsed. Aina tihenev vaktsineerimiskalender ning seetõttu aina suurem kokkupuude elavhõbedaühenditega võib olla üheks selgituseks, miks on plahvatuslikult suurenenud ajufunktsiooniga seotud probleemide, nagu näiteks autismispektrihäire levik.

Elavhõbedaga seotud ajukahjustus võib väljenduda näiteks imikute hilinenud arengulistes verstapostides, nagu kõndimine ja rääkimine, viletsas mälus ja tähelepanuvõimes, samuti mõjutab see keelelisi oskusi, peenmotoorikat ja käe-silmade koostööd. Sageli nimetatakse seda dementsuseks, autismiks, tähelepanu- ja käitumishäireks, Parkinsoni tõveks, depressiooniks, migreeniks ja muudeks probleemideks. Kuigi kõiki neid tervisehäireid võivad põhjustada ka mitmed teised faktorid, ei tasu elavhõbedamürgistust ühe põhjusena välistada.

Kuna elavhõbe kontsentreerub rasvkoes ja akumuleerub pikema aja vältel, siis ei tohiks olla üllatav, et see võib põhjustada tõsiseid lihaste ja liigesevalusid, lihasjäikust ja paistetust. Skeleti-lihassüsteemis on elavhõbedamürgistuse nähtudeks lihaste valulikkus, kiire väsimine, lihasjäikus, krambid ja muud probleemid. Sageli võib artriidi, fibromüalgia, kroonilise väsimuse sündroomi ja multiskleroosi algseks põhjuseks olla ühe võimalusena liigse elavhõbeda akumuleerumine.

 

Kuidas raskemetallidest vabaneda

Raskemetallidest vabanemine on keeruline, kuid väga oluline. See võtab sageli väga pikalt aega, et neid kehast efektiivselt ja turvaliselt väljutada. Selle jaoks on mitmeid toite ja toidulisandeid, mis puhastumisele kaasa aitavad, näiteks erinevad merevetikad, klorella, spirulina, koriander, petersell, väävlirikkad küüslauk ja sibul, roheline tee, lutsern, kõrge kiudainesisaldusega toidud, võilillejuur, punane päevakübar, lagritsajuur, E- ja A-vitamiin, seleen, tsink, asendamatud aminohapped ja mitmed muud.

Alustuseks tasub leida hambaarst, kes on spetsialiseerunud amalgaamplommide turvalisele eemaldamisele. Seejärel on hea konsulteerida holistilise meditsiini spetsialistiga, kes mõistab õige toitumise, toidulisandite ning seedesüsteemi ja maksa/neerude puhastamise olulisust, et kehast raskemetalle tõhusalt eemaldada.

Väga oluline on tarbida puhast vett, higistada (saunas või infrapunasaunas) ja peale seda ennast hoolikalt pesta, tervislikku ja puhast toitu süüa. Küüslauku kasutati 1970-ndatel edukalt pliimürgistusega laste ravimisel ning see aitab ka kõiki teisi raskemetalle kehast välja viia. Värske koriander on nii tõhus raskemetallide siduja, et võib suures koguses maksa üle koormata. Mõõdukal tarbimisel on see aga suurepärane abimees. Ka probiootikumid hapendatud toitudest aitavad raskemetallide sidumisel kaasa ning taastavad raskemetallide poolt kahjustatud soolestiku mikrofloorat.

Rohelised lehtköögiviljad on igasuguste mürkide puhastamisel head, kuid talvisel ajal, kui neid toidus napib, saab toetada enda toitumist klorella ja spirulina toidulisanditega. Klorella on äärmiselt tõhus keha puhastaja ning lisaks raskemetallidele aitab see puhastada maksa alkoholijääkidest ja pestitsiididest. Jaapanis ärkas suur huvi klorella suhtes, kui 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipommide järel hakati uurima loomade võimet puhastada organism raskemetallidest. Üks uuring näitas, et 8 grammi klorellat päevas suurendas kaadmiumi eraldumist kehast uriiniga seitsmekordselt. Samuti on leitud, et klorella eemaldab elavhõbedat ja pliid.

Kuna raskemetallide kuhjumine on aeglane ja märkamatu protsess, siis tasub pigem tegeleda ennetamise ja pideva puhastamisega, kui oodata, millal tõsisemad terviseprobleemid tekivad.

Loe veel lisaks toiduainetest, mille abil keha raskemetallidest puhastada: Natural News

Milliseid mürke lisaks raskemetallidele sisaldavad vaktsiinid: Loodustohter

Allikad: Telegram, Wikipedia, Promolife, Natural News, NN 2, NN 3, Eliksiir

Toimetas Katrin Suik

Rubriigid: Artiklid (kõik) | Kommenteeri

Eesti pere lugu: vähiravi Rick Simpsoni kanepiõliga

goodfon.com_Viimasel ajal on ravikanepist väga palju meedias juttu olnud ning oleme ka ise seda teemalt käsitlenud. Mõni nädal tagasi astus Telegrami toimetuse uksest sisse mees, kes rääkis meile hämmastava loo isiklikust kogemusest abikaasa vähktõve ravimisel. Paraku on see lugu kurva lõpuga Janeki ja tema pere jaoks, kuid võib-olla peitub siin siiski lootuskiir neile, kel sama katsumus ees, kuid kes on haigusele varasemas staadiumis jälile saanud. 

 

Meie lugu sai alguse 2013. aasta jaanuaris, kui minu armastatud abikaasal diagnoositi 4. staadiumis emakakaelavähk. Tavameditsiinis tähendab 4. staadiumi vähk teatavasti surmaga lõppevat haigust, meie puhul anti lootust elamiseks alla kahe kuu, juhul, kui võtame vastu meditsiini poolt laialt kasutatud protseduurid – ohtralt kiiritust ja keemiaravi.

Kui küsisin oma abikaasalt,  miks ta sellest mulle varem ei rääkinud, vastas ta, et milleks ometi… Ta nimelt ei kavatsenud nagunii vastu võtta arstide ja meditsiinisüsteemi poolt pakutavat kaasaegset vähiravi kiirituse- ja keemiaraviga. Ilmselt oleks mu naine rääkimist veelgi edasi lükanud kuni suurte valudeni, kui ta poleks avastanud internetist, et vähi ravimine on siiski võimalik, nimelt Rick Simpsoni kanepiõliga.

 

Arstid: hakake valmistuma abikaasa lahkumiseks

Peale haiguse tuvastamist toimus nn arstide konsiilium koos vähihaigega, kuhu otsustasin naisega kaasa minna, et kuulda otse arstidelt, kui mastaapses järgus vähk juba on ning kui kaua tal elada on jäänud. Hämming oli muidugi suur, kui nägin onkoloogia osakonna arstide suhtumist: sisuliselt ei öelda sulle seal ausalt mitte midagi, kui kaugele vähk juba arenenud on või mida see kõik vähihaigele tähendab. Ravi kulg pannakse paika ilma haige inimesega nõu pidamata, sest mis valikuid inimesel ikka on.

Ma küsisin arstidelt otse, kui palju mu naisel elada on jäänud juhul, kui võtta vastu tavameditsiini poolt pakutav ravi. Vastus kõlas – alla kahe kuu, hakake perega ettevalmistusi tegema abikaasa lahkumise puhuks. Küsisin, et milleks on vaja teda siis veel kiiritada ja keemiat täis toppida, kui ta nagunii on surija. Vastati, et kiiritusravi vähendab valusid enne surma. Mitte  keegi ei maini sulle aga seda, et  sureva inimesena veedad sa viimase kuu haiglas täielikus agoonias ja surmahirmus, morfiini mõju all ja kõige lõpuks ka mitte oma lähedasi ära tundes. Ja sellega minu abikaasa ei leppinud.

 

Võltslootused ja kasum

Vähi ravimine on teatavasti kõige kallim ravi üldse. Tegelikult arstid ju teavad, et selle tavameditsiini ravimeetodiga sa ellu ei jää, vähemalt mitte neljandas staadiumis vähihaige.  Aga sind vähemalt võetakse ravile,  see  maksab suurt raha ja seda suurt raha teenitakse inimeste eludega mängides. Kindla peale oled sa arstide mõistes juba lootusetult aru kaotanud  juhul,  kui otsustad alternatiivmeditsiini kasuks. Ja see puudutab kogu meditsiinisüsteemi kuni perearstini välja.

Kõige kurvem on see, et alates tavameditsiini ravi keeldumise hetkest ei saa sa arstidelt enam mitte mingisugust toetust. Sinusse suhtutakse kui täielikku idiooti, arvestamata inimese enda arvamuse ja tõekspidamistega.

See võib kõlada julmalt, aga minule isiklikult jäi mulje meditsiinisüsteemi käitumismalle arvesse võttes, et isegi surmaotsust tähendava diagnoosiga vähihaigele on vaja kindlasti sisendada lootust ning peale panna kiiritus- ja keemiaravi, et inimene elimineerida ühiskonnast ning teenida selle pealt tuimalt kasumit.  Ei ole vaja ju ühiskonda mürgitama agoonias inimesi, kes muutuvad ohtlikuks nii teistele kui ka iseendale. Nii nagu öeldakse: karda inimest, kellel ei ole enam mitte midagi kaotada.

Kuna me olime teadlikud kanepiõli ravivõimest, tutvununa Rick Simpsoni tekstide ja videotega internetis, julgesime arstide poolt määratud kiiritus- ja keemiaseanssidest loobuda. Julgesime riskida, sest kaotada polnud ju midagi. Me ei leidnud internetist ühtegi viidet selle kohta, et Eestis keegi veel oleks kanepiõli abil vähki ravinud. Seega pidime meie olema esimesed.

 

Mahasalatud vähiravim

Ühiskond tunneb kanepit narkootikumina, see on illegaalne aine ja vähemalt Eestis pole see õli kujul kättesaadav. Pean siinkohal ära märkima, et kui kanepit suitsetada, siis on tal tõepoolest narkootiline toime, aga mitte keegi ei suvatse isegi mainida, et kui manustada kanepiõli süües, puudub tal igasugune narkootiline mõju. Ainsad sümptomid on söögiisu suurenemine ja parem uni, mida kiiritus-  ja keemiaravi puhul just ei ole.

Kanepiõli oli vaja kuidagi kiiremas korras kohale toimetada. Suhtlesime ka Rick Simpsoniga, aga  tema ei tegelenud enam ise selle õli tootmisega, vaid pigem propageerimise ning tutvustamisega. Pealegi, Kanadast poleks me mingi valemiga seda turvaliselt kätte saanud. Õnneks elab meil paar sõpra Hollandis ja seal on ju teatavasti kanep legaliseeritud. Nad olid meid nõus aitama.

 

Ravimise meetod

Jõuan nüüd jutuga loo tuumani ehk siis räägin, milline imeravim on kanepiõli. Vähi ravimiseks on vaja manustada  60 g kanepiõli ja seda 90 päeva jooksul. Alguses väiksemates kogustes ja kui organismil on juba tekkinud tolerants aine suhtes, siis 1 g päevas. Väga suurest kogusest ei saa alustada, kuna teatavasti tekitab kanepiõli väga hea une ning tolerantsi puudumisel võib inimene kuni 3 ööpäeva järjest magada.

2013. aasta veebruaris alustasime meie siis vähi ravimisega Rick Simpsoni meetodil.  Juba kahe nädala pärast tekkisid meil täpselt samasugused sümptomid nagu keemia- ja kiiritusravi puhul. Pöördusime konsulteerimiseks oma perearsti poole, kuna seoses vähirakkude lagunemisega tekkis lümfisõlmedes ummistus. Muide, kui keemia ja kiiritus hävitavad lisaks haigetele vähirakkudele ka terved rakud, siis  kanepiõliga ravides hakkavad vähirakud ennast ise hävitama, kuid terved rakud jäävad terveteks. Sisuliselt tugevneb inimese immuunsüsteem ja organism hakkab ise ennast vähirakkudest puhastama.

 

Arstide tabu

Niisiis,  pöördusime perearsti poole ja pidasime temaga sellel teemal nõu. Ta üllatus, et meil tekkisid samad sümptomid mis tavameditsiini ravi puhul ja ta oli meile igati toeks. Paraku aga järgmisel korral polnud ta enam üldse nii sõbralik ning tema suhtumine oli täielikult muutunud. Ma tõesti ei tea, aga ilmselt  oli ta kellegagi rääkinud ja võib arvata, et tal keelati meile toetuse ja abi pakkumine. Alternatiivmeditsiin on arstide jaoks tabu, isegi kui inimene hakkab surema.

Ravi alguses olid minu abikaasal suured valud ja organism oli väga kurnatud. Vahepeal  pidi ta võtma valude vastu isegi  morfiinitablette, õnneks kõige lahjemaid.  Kuna see haigus on väga julm ja organism ei suuda nii rängas staadiumis ise vähiga võidelda, palusin arstidelt, et nad paneksid tilgutisse lisaks muudele turgutavatele ainetele ka C-vitamiini, kuna olin selle ravitoime kohta  palju lugenud.  Vastuseks sain, et C-vitamiini ei saa, kuna see paneb vähirakud vohama. Mis mõttes, mõtlesime meie, Soomes on olemas kliinikud, kus ravitakse inimestel vähki suurte C-vitamiini annustega. Selle asemel, nagu hiljem ravimilt lugesime, tuldi koju ja pandi tilgutisse hoopis tugevatoimelist hormoonravimit, mis küll ajutiselt tekitab parema enesetunde, kuid hävitab inimese immuunsüsteemi. Siis sai meile lõplikult selgeks, et mingit toetavat abi meil arstidelt loota pole ning sellest hetkest olime haigusega omapead.

 

Kanepiõli töötab, kasvajad väljuvad

Aprilli lõpuks olime raviga jõudnud sinnamaale, et minu abikaasa ei pidanud enam võtma kangeid valuvaigisteid ja tundus, et kõik läheb paremuse poole. 2013. aasta maikuu alguseks olime ära söönud umbes 50 g kanepiõli ja vähirakud olid hakanud lagunema väga kiires tempos, mis tähendas omakorda seda,  et organism oli täis vähirakkudest tekitatud mürke. Ja sellel hetkel oleksime väga vajanud meditsiinilist tuge, mida meie aga kahjuks ei saanud. Mu abikaasa ei suutnud midagi süüa, kuna organism hülgas mürke ja ka toidu oksendas ta kohe välja. Muide, need on taas samad sümptomid, mis kiiritus- ja keemiaravigagi kaasnevad. Samuti oli hakanud kehast väljuma väga suurtes kogustes vähkkasvajat ennast. Niisiis kanepiõliga ravimine töötas, täpselt nii nagu Rick Simpson räägib.

Kõlab uskumatuna, aga  minu abikaasa seest tuli kokku välja kuus hanemuna suurust vähikamakat, mida organism ise oli hakanud hülgama ning olime täis lootust ja rõõmu. Viskasime koos nalja, millega me omapead küll hakkama oleme saanud. Kuigi söögiisu hakkas taastuma, kaotas abikaasa kasvajate väljumisega väga palju verd.

 

Meie lugu lõpeb

14.05.2013 hommikul langes minu abikaasa kahjuks selle suure pingutuse ja verekaotuse tõttu koomasse. Sellel hetkel ei osanud mina teda enam mitte kuidagi aidata ja ma kutsusin kohale kiirabi. Meedikute saabudes näitasin veel klaaspurki ning rõhutasin, et see on vähk, mis on välja tulnud. Meedikud lihtsalt ignoreerisid. Minu abikaasa viidi haiglasse ja sellel hetkel oli minul juba selge, et siinkohal meie lugu lõpeb. Nagu Rick Simpsongi ütleb,  jäävad inimesed isegi kanepiõliga ravimisel liiga hiljaks. Aga kuigi see tema elu ei suutnud päästa, siis aitas kanepiõli tal vähemalt väärikalt surra. Ja nii see oligi. Olles kogu  ravi aja koos oma lähedastega ja poegadega oma kodus. Ja mis kõige tähtsam, mu naine sai olla täie mõistuse juures ja adekvaatne. Oma kalli abikaasa Terje Hiieti surmateate sain 14.05.2013 kell 14.00.

Olles käes hoidnud inimese ihusooja vähkkasvajat, mis tänu kanepiõlile inimesest ise välja tuleb, julgen puhta südamega teile kinnitada, et ärge olge nii umbusklikud. See tõesti toimib. Julgege võtta vastutus ning kindlasti saate haigusest jagu, eriti siis, kui vähk ei ole veel nii suureks kasvanud. Aga tutvused, et saada esmaabi, kuluvad kindlasti samuti marjaks ära!

 

Lõpetuseks veel, et kes ei tea…

…siis kanepiõli ravib meditsiinilises mõttes ka kõige keerulisemaid juhtumeid nagu leukeemia, ajuvähk, luuvähk, nahavähk jne. Sest teatavasti ei saa nendel juhtudel vähirakku täielikult välja opereerida või kiiritada ning leukeemia ehk verevähki ei ravi tavameditsiin minu teada üldse. Seevastu kanepiõli manustades on leukeemiat  üldse kõige lihtsam ravida, kuna ravim läheb seedetraktist otse verre. Kanepiõli paneb inimese immuunsüsteemi nõnda funktsioneerima, et vähirakud hakkavad ennast ise hävitama ning lisaks tervenemisele tugevneb ka immuunsüsteem.

Lisaks vähile ravib kanepiõli ka selliseid haigusi nagu diabeet, skleroos, Parkinsoni tõbi, artriit, põletikud, kroonilised valud ja alkoholism. Tavameditsiin ei jõua kunagi haiguse põhjusteni – sinu piina leevendatakse, aga sind ei ravita terveks.

Olge terved, sest haige on sitt olla.

Janek Hiiet

Toimetas Liina Liisveld

Allikas: Telegram

Rubriigid: Artiklid (kõik) | 1 kommentaar

Loodustohter: Kas toidulisandid üldse toimivad?

pills-1Telegram vahendas integratiivse meditsiini toetaja Glenn Sabin ja naturopaat Lise Alschuler seisukohta selle kohta, kas toidulisandid tegelikult toimivad või mitte.

Kuigi suur hulk toidulisandite tootjaid järgivad kvaliteedinõudeid ning toodavad kvaliteetseid tooteid, siis on alati neile lisaks käputäis tootjaid, kes järjekindlalt eiravad seaduseid ning turustavad madalakvaliteedilisi tooteid niikaua, kuni seda ei märgata. FDA ei suuda kõiki kümneid tuhandeid tooteid uurida, kuid alates 1994. aastast, kui toidulisandite turgu reguleeriv seadus jõustus, on lõpetatud paljude tootjate tegevus.

Mitmed põhimõttevabad tootjad paiskavad müüki kahtlaseid tooteid.

Need võivad sisaldada Hiinast pärit taimset materjali, mis on sageli tugevalt saastunud pestitsiidide, raskemetallide ja isegi inimeste väljaheidete jääkidega, kuna nende tootmise standard on väga madal. On juhtumeid, kus võimekust suurendavana reklaamitud tooted sisaldavad anaboolseid steroide ja teisi farmaatsiatööstuse produkte ning suurt hulka lisaaineid, mida tooteinfo sildil ei kajastata.

Toidulisandite ohutuse ja efektiivsuse kohta on tehtud väga palju uuringuid, mis vaatlevad nende tõhusust haiguste ennetamisel ja ravimisel. Mitmed uuringud on tõestanud positiivset efekti, teised on näidanud, et statistiliselt määrav efekt puudub. Mitmed uuringud on näidanud toidulisandite puhul ka negatiivset toimet ja vastunäidustusi, kui neid kombineeritakse mingite ravimitega või tarvitatakse teatud haiguste ajal. Toidulisandite kohta tehtav teadustöö on väga erinev.

Sadu miljoneid dollareid raisatakse selle peale, et uurida sünteetilise päritoluga toitaineid, mida manustatakse väga madalates kogustes ja mille tulemuse analüüsimisel keskendutakse ainult ühele kitsale teemale.

Ravimitööstuse poolt välja töötatud uurimustöö mudel on toidulisandite puhul väga ebaefektiivne. Selles ei hinnata adekvaatselt inimeste uuringueelset toitainelist seisundit ning individuaalset füsioloogiat. Lisaks kasutatakse neis uuringuis sageli viletsa kvaliteediga toodet ning ebapiisavat annust.

Teadusajakirjas Nutrients avaldatud meta-analüüsis kirjutab Oregoni osariigi ülikooli professor Balz Frei, et enamus vitamiinide kohta tehtud kliinilisi uuringuid on läbi viidud viletsa metodoloogiaga. Siiski on olemas ka suur hulk uuringuid, mis demonstreerivad toidulisandite efektiivsust ja turvalisust. Sageli ei saa need aga sama suurt meedia tähelepanu, kui vastupidist väitvad uuringud.

Ilmselgelt on kogu toidulisandite tööstuse mainet kahjustanud mõned ebaausad tootjad, kes turustavad viletsaid ja isegi ohtlikke tooteid. Kuid on palju firmasid, mis müüvad hoolikalt valitud toorainest valmistatud kõrgekvaliteedilisi toidulisandeid ja vitamiine. Usaldusväärsed firmad valmistavad oma toodangut vastavalt kehtestatud reeglitele ning nende toodetele annavad oma tunnustuse ja sertifikaadi sageli kolmandad osapooled. Kliinikud ja inimesed peaksid kasutama usaldusväärsete tootjate toodangut, et tugevdada ja arendada integratiivset meditsiini.

Siiski on paljude tarbijate jaoks ka toidulisandite puhul olulisem hind, kui kvaliteet. Hinnatundlikud tarbijad ostavad sageli odavaid tooteid, mille toitainete sisaldus on madal ning sünteetiline. Isegi, kui see on tunnustatud ja turvaline toodang, ei ole selle efektiivsus ja biokättesaadavus võrreldav kõrgema kvaliteediga toodetega.

Uuri lisaks, mis eristab kvaliteetseid ja loodulikke toidulisandeid sünteetilistest SIIT.

Toidulisandite tulevik – personaalselt koostatud reaalsel bioloogilisel vajadusel põhinev tarbimine

Ühtedel inimestel on puudus kindlatest toitainetest, teistel on probleeme aga mingite toitainete omastamisega. Paljude jaoks võib kvaliteetsetest toidulisanditest abi olla – juhul, kui nad tõesti teavad, mida nende keha vajab. Et toidulisandite tarbimine ka tulemusi annaks, oleks vaja põhjalikku individuaalsest hinnangut, mida saab teha näiteks veretestide abiga. Testide tulemusi peab analüüsima selleks spetsialiseerunud inimene ning kui laboriproove regulaarselt korrata ning sümptomeid põhjalikult analüüsida, siis on võimalik toidulisandite soovitusi ja koguseid pidevalt kohandada vastavalt reaalsele infole, mitte kellegi arvamusele.

Oluline on meeles pidada, et:

  • Hea tervise aluseks peaks olema tasakaalustatud toitumine.
  • Toidulisandid võivad olla abiks, kahjulikud või lihtsalt raha raiskamine – olenevalt sellest, milline on konkreetse toote kvaliteet, mõju ja inimese tegelik vajadus selle järele.
  • Enne toidulisandite tarvitama hakkamist on kasulik konsulteerida integratiivse, funktsionaalse või loodusravispetsialistiga ning analüüsida põhjalikult, milliseid toitaineid tegelikult vajaka on.
  • Farmaatsiatööstuse toodangu testimiseks välja töötatud metoodika ei ole alati efektiivne toidulisandite uurimisel.
  • On firmasid, mis müüvad suurepäraseid toidulisandeid; On ka nurgataguseid tootjaid, kelle toodang on väga madala kvaliteediga ning suuri kaubanduskette, mis müüvad halva imenduvusega sünteetilisi tooteid. Inimene peab ise enne ostmist veenduma toote kvaliteedis ning tutvuma erinevate võimalustega.

Ökoapteek Eliksiir

Ökoapteegi Eliksiir loomise tagamaa peitubki eelnimetatut põhimõtetes – pakkuda inimestele vaid kõrgkvaliteetseid ja tunnustatud tootjate toidulisandeid. Nemad on valinud põhiliseks toidulisandite tootjaks Solgari, mis on oma 60-aastase tegutsemise jooksul saavutanud rahvusvahelise tunnustuse ning pälvinud oma toodetega hulgaliselt auhindu. Solgari kaasaegne tootmine järgib kõrgemaid standardeid, millega käib kaasa kvaliteedikontroll igas tootmisetapis alates toormaterjalist, lõpetades lõpp-produkti toime teadusliku kontrolliga. Lisaks annab ökoapteek oma klienditele professionaalset nõu tervise toetamise ning sobivate toidulisandite valimise osas.

Ärge riskige oma tervisega, valige alati kindlad, puhtad ja looduslikud tooted!

Toimetas – Liisi Pung

Allikas: Telegram

Rubriigid: Artiklid (kõik) | Kommenteeri

Loodustohter: Glükoosi-fruktoosisiirup ruulib jälle

Maisisiirup ehk glükoosi-fruktoosisiirup (High Fructose Corn Syrup, HFCS) on toiduainete tööstuses saanud märkimisväärselt suure rolli suhkru asendajana ning leidub üllatavalt paljudes uutes toodetes, laastades inimeste tervist. See on eriti odav, odavam kui tavaline suhkur ning kasu saab ainult toiduainete tööstus. Maisi ümber pöörleb suur rahamajandus, maisist suur osa toodetakse GMO-na ehk geenmuundatult. Leitud on ka mürgise elavhõbeda jääke. Maisisiirupit võib õigustatult pidada meie tervise röövliks. Ülekaal, mälu- ning õppimisprobleemid on lisandunud. Maisitootjate liit on halva kuulsusega maisisiirupi nime muutnud maisisuhkruks, tahtes ilmselt inimesi lollitada. Sellel teemal on paar aastat tagasi õigustatult sõna võtnud  meie presidendiproua Evelin Ilves, kuid nagu ikka esialgu sõnumitooja „lastakse maha“. Ta tõi sisuliselt esile, et keisril ei ole rõivaid ja vastutasuks sai sõimu.

Äsja on taas ilmunud artikleid seoses maisi-fruktoosi siirupiga. Äripäevas Premia Foodsi juht väitis, et maisisiirup ei ole tervisele sugugi nii hirmus kui arvatakse. Samas jättes kõrvale kõik need allikad, mis väidavad  just vastupidist.

Premia Foodsi juht ei saa ju tunnistada, et midagi on väga ebatervislikku, sel juhul peaksid nemad oma tootevaliku üle vaatama, aga tervislikuma tooraine kasutamine oleks kallim.

Isoglükoosi ehk maisisiirupi ehk glükoosi-fruktoosisiirupi kasutamine on laienenud Euroopas plahvatuslikult nagu omal ajal pidalitõbi. Seda kasutatakse eelkõige odava hinna pärast, need on nö mahutoiduained ja annavad magusa maitse. Tervisele ei mõtle keegi.

Lausa tervisekahjudest keeldutakse rääkimast ja kui ka midagi paotatakse, siis stiilis, et on olemas ka uuringuid, mis ütlevad, et need komponendid ei ole kahjulikud. Kõik oleneb muidugi ju kogustest.

Tänaseks leidub maisisiirupit ja  maisitärklist pea igas riiulis valmistoitude koostises: küpsised, siirupid, kastmed, maitsestatud jogurtid, ketsupid, jäätised, muud magusatooted, saiad, leivad, limonaadid, koka koola jne, jne. Mõnikord on need peidetud sõna taha mahlakontsentraat ja moos.

Valmistatakse viljast, üldjuhul maisist. Glükoosi-fruktoosisiirupit on kerge transportida, ta on vedel ja odav. Teeb jäätise paksemaks ja kohevamaks.

Lisaks tehakse veel muundatud maisitärklist, vaadake magusaid jogurteid ja erinevaid valmiskastmeid, mis seal pakendilt on lugeda: muundatud maisitärklis.

Glükoosi-fruktoosisiirup imendub vereringesse hetkega ja tõstab veresuhkrut. Maisisiirupis on fruktoosi hulk palju suurem kui tavalises suhkrus. Seetõttu on maisisiirup magusam ja ka toiduainetetööstuse jaoks paremini töödeldav. Ka puuviljades on suhkur fruktoosina , kuid see on seotud kujul ja ei kujuta endast ohtu. Puuviljades on fruktoos seotud muude bioloogiliste koostisosadega, seal on ka antioksüdante ja muid fenoolseid ühendeid, vitamiine, mineraalaineid. Puuviljadel ei ole leitud puhta fruktoosi sarnaseid tervisekahjusid. Tavaline fruktoos on siiski toiduainetetööstuse produkt ja tervisega ei ole siis midagi pistmist.

Glükoosi-fruktoosisiirup on kahjulik ka maksale, aitab kaasa rasvumisele sh siseorganite rasvumisele ja aitab kaasa teise tüübi diabeedi tekkimisele. Samuti uuringutega on leitud, et glükoosi-fruktoosi siirup tekitab ka sõltuvust. Uuring rottidega näitas, et rotid valisid pigem  glükoosi-fruktoosisiirup kui tavalise suhkru.

Glükoosi-fruktoosisiirup häirib meie organismi küllastusmehhanisme, vähendades nö küllusehormooni leptiini toodangut.

Coca-Cola ja teised nn karastusjoogid ning limonaadid on inimeste rasvumisepideemia üheks oluliseks põhjuseks. Nimelt kasutatakse limonaadide magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit, fruktoos on aga üks tõhusamaid kehakaalu tõstjaid. Näiteks USA-s, kus rasvumine on eriti akuutne probleem, saavad inimesed põhihulga kaloritest just fruktoosist.

Kui juua aasta jooksul iga päev purk Coca-Colat, võib kehakaal lõpuks kasvada seitsme kilo võrra. Ka suurendab karastusjookide ohter tarbimine  diabeeti haigestumise riski 85 protsendi võrra. Kõige rohkem tekitavad limonaadid tervisehäireid lastel.

Michael Blanding, kes äsja avaldas raamatu Coca-Cola ajaloost, paljastab rohkem kui 200 riigis tegutseva hiigelfirma teisigi varjukülgi. Väidetavalt seostatakse firmat ametiühingutegelaste mõrvamisega Lõuna-Ameerikas. Coca-Cola villimistehased Indias ja Mehhikos on aga süüdi kohalike mageveekogude kuivamises ja saastumises.

http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/11/04/the-dirty-truth-behind-coca-cola.aspx

Liiga suur hulk suhkrut toiduvalikus võib tõsta noorte südamehaiguste riske.

Palju suhkrut söövad noored on suurema riskiga haigestuda südamehaigusesse. Palju puuviljasuhkrut saavatel koguneb teistest rohkem rasva siseelundite ümber, mis omakorda viib südamehaiguste riskide kasvuni.

http://jn.nutrition.org/content/142/2/251.abstract

Uuring räägib rasvumise ja GF siirupi omavahelisest korrelatsioonist.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15051594

Uuring rottidel, kus GF siirup tekitab obesiteeti, tõstab keha rasvahulka ning vere kahjulike triglütseriidide taset

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez?db=PubMed&cmd=search&term=20219526

Uuring näitab, kuidas GF siirup tõstab vererõhku, tekitab metaboolset häiret nii loomadel kui inimestel sõltumata toidu kogusest. Samuti tuntakse muret, et see  tekitab ka neeruhaigusi. Arvatakse, et fruktoos on ka keskkonnamürk, millel on suuri tervisekahjusid.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21115612

Tehti uuring, kus noortele täiskasvanute energiavajadusest 25% tuli GF siirupiga magustatud jookidest ning 2 nädalaga nende südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurid tõusid tunduvalt. Sama palju kui fruktoosiga magustatud jookide mõjul, kuid tuntavalt rohkem kui tavalise suhkruga. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez?db=PubMed&cmd=search&term=21849529

GF siirup häirib küllastuse tunde tekkimist ja seda on ilmekalt näidatud hiirte peal. Hiirtel võrreldi transrasvu ja GF siirupit. Juba mõne nädalaga tuli esile GF siirupi kahjulikud mõjud ning GF siirup lisas hiirtel toidu hulka ning tekitas rasvumist ja  2. tüübi diabeeti.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18772365

Rottidele tehtud uuring näitab, et loomad valivad pigem GF siirupi kui tavalise suhkru, millest võib järeldada, et GF siirup tekitab ka loomadel sõltuvust . http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez?db=PubMed&cmd=search&term=21236278

Vaadake, kuhu kõikjale on seda glükoosi-fruktoosisiirupit pandud: tubakasse.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez?db=PubMed&cmd=search&term=16426827

Arsti igapäevaelus näeb, kuidas lapsed lähevad nö pöördesse liigsest suhkrust ja lisaainetest. Asi ei ole ainult GF siirupis vaid üleüldises suhkrukoormuses, kas siis lisatud tavalise suhkru, tärklise või glükoosi-fruktoosi siirupi kujul. Tasub vaid poodides silte vaadata, suur osa inimestest lööb käega ja ütleb, et mida ma siis üleüldse süüa võin, sest neid suhkru ja lisaainete koguseid on niivõrd palju.

Eraldi teema on veel laste toitumine.

Laste ja noorte päevane toidukogus koos vahenäksidega võib ühtekokku niigi sisaldada lausa kümneid E-koodiga tähistatavaid aineid. Kui toiduvalikusse lisanduvad laste lemmikud, nagu hamburgerid, maiustused, karastus-, energiajoogid, pudingud ja magustoidud, kasvab lisaainete hulk tunduvalt. Tegelikult tarbitud lisaainete hulka pole aga võimalik kokku arvutada, sest tootjal pole kohustust lisaainete määra avalikustada.

Juba 1970. aastate algul avastasid ameerika teadlased, et koolis halvasti edasi jõudvate ja rahutute laste toit sisaldas rohkem lisaaineid kui teistel. Hilisemates uuringutes on avastatud, et kunstlikud värv- ja lisaained suurendavad laste õpiraskusi ja käitumishäireid, nagu ärrituvust, impulsiivsust, rahutust, unehäireid, kannatamatust, sotsialiseerumishäireid ja koguni agressiivsust.

Kunstliku magusaine aspartaami kahjulikust mõjust on tehtud lugematuid uurimusi, sellegipoolest kasutatakse ainet rohkem kui 6000 toiduaines ja ravimis.

Aspartaami kõige levinumad kõrvalnähud on peavalu ja migreen, ängistus, ärevus, masendus, unetus, uimasus ja väsimus. On avastatud, et lisaks vähile põhjustab aine epilepsiahooge. Suur osa närimiskumme sisaldab aspartaami, ühe närimiskummi padjakese närimine võib vallandada raske peavaluhoo nagu ka lubjatabletid ja muud tooted, mis sisaldavad aspartaami. Inimesel, kes kannatab peavalude all, tasuks üle vaadata kõik ravimid ja toiduained, mida ta kasutab, sest paljude peavalud on lakanud, kui nad on loobunud aspartaami sisaldavatest toodetest.

Vastavalt seadustele ei tohi lisaained kahjustada ega ohustada inimese tervist. Selle reguleerimiseks on kasutusele võetud nn ADI-arv (Acceptable Daily Intake) ehk lisaainete aktsepteeritav päevane määr. Inimesele aktsepteeritav ADI-arv tugineb loomkatsetele, mis on tehtud üksikute lisaainete suhtes. Sellistel katsetel põhinevad soovitused ei võta aga arvesse lisaainete koostoimet, inimese individuaalset tundlikkust mõningate ainete suhtes ega erinevaid toitumisharjumusi. Üldkokkuvõttes on uurimustulemused väga puudulikud, lisaainete koostoime ja pikaajalise tarbimise mõjude kohta pole üldse mingeid andmeid.

Aga mida siis teha ja mida asemele soovitada?

Magustada võib datlitega, jaanileivapuu jahuga, banaanidega, meega või praegu saadaval olevatest naturaalsetest suhkrutest on kõige kasulikumad inka suhkur e. panela suhkur,  ja kookosõie suhkur. Indiaani suhkrus või Panela suhkrus on 5 korda rohkem mineraalaineid kui tavalises pruunis suhkrus. Karamelline Panela suhkur on hea raua, magneesiumi, fosfori ja kaltsiumi allikas. Kookospalmi- ehk kookosõie suhkur keedetakse kookosõie nektarist. Kookosõie suhkur on madala glükeemilise indeksiga (GI-35), mis on madalam kui agave siirupil (GI-42) ja meel (GI-55).  Kookosõie suhkur on naturaalsetest suhkrutest kõige toitvam, sisaldades, C- ja B-grupi vitamiine, mineraalidest rauda, magneesiumi, kaaliumi ja tsinki. Kookosõie suhkur on maitselt kõige magusam.

Stevia lehte peetakse veel sadu kordi magusamaks kui rafineeritud suhkur, ometigi ei sisalda ta peaaegu üldse kaloreid. Nii et Stevia suhkur on ka üks valik, olgugi et jahu kujuna maitse ei pruugi kõigile sobida ja sellisel juhul võib proovida steviast tehtud geeli, millel puudub kibekas maitse.

Agavesiirup tõstab kiiresti veresuhkru taset.

Rubriigid: Artiklid (kõik) | 1 kommentaar

Mõrad meditsiinitööstuse viimseni lihvitud süsteemis

Arst Andres Lindmäe kirjutab Terviseportaalis paljudest olulistest meditsiini(tööstuse) eksiarvamustest. Kasulik lugemine kindlasti!

Kokkuvõtteks tuleks öelda, et inimesed on äärmiselt osavad tegema korda nii luu murde kui sooritama keerulisi operatsioone, asendama jäsemeid ning isegi organeid. Kuid kaheldava väärtusega on  suurem osa keemia ja meditsiinitööstuse mürkaineid (loe “ravimid”), mis peaksid midagi ära võtma või ‘ravima’. Hea, et järjest enam avanevad inimeste silmad ning üha enam tuletatakse meelde vanu tarkuseid ning ei lasta endale puht muidu keemiat sisse süstida.

Artikkel ise siin:
Modernne meditsiin on tervise eitus. See on organiseeritud mitte teenima inimese tervist, vaid iseennast kui institutsiooni. See teeb rohkem inimesi haigeks, kui neid tervendab. Ivan Illich, Medical Nemesis

Mis iganes assotsiatsioon kellelgi selle pealkirjaga nüüd tekkis, artikli teema on tõepoolest üldlevinud arvamuse kohaselt inimest aitama seatud ja kutsutud meditsiinisüsteem. Kes on lugenud minu eelmist artiklit ”Korruptiivselt kaaperdatud meditsiin“ (PP 23.01), sellel on järgneva mõistmine juba kergem.
Jah, see süsteem võib tappa ja sandistada. Nii näiteks aastal 2004 keelustatud liigesevalusid leevendama reklaamitud preparaat Vioxx tappis ainuüksi USAs otseselt (rääkimata kaudsetest tüsistustest) rohkem ameeriklasi, kui sai surma Vietnami sõjas, ehk üle 60 000 inimese. Muidugi on kogu teema laiem ja keerulisem kui üks “ebaõnnestunud” preparaat, kuid kahjuks on vale ja teadmatus süsteemsed. Mäletame kurikuulsat preparaati nimega talidomiid. Nüüd on esimesed andmed, et diklofenak, üks levinumaid mittesteroidseid põletikuvastaseid preparaate, võib olla pea sama ohtlik kui Vioxx. Järjest rohkem ilmub uut ja hoiatavat informatsiooni – on esimesed andmed, mis näitavad, et isegi süütuimaks protseduuriks peetav rasedusaegne ultraheli kasutamine polegi lootele täiesti kahjutu ja seda peaks kasutama mitte kergekäeliselt niisama piilumiseks, vaid tõepoolest ainult hädavajalikel juhtudel.
Selliseid näiteid on palju ja kuhjuv informatsioon on kallutanud mind üha rohkem veendumusele, et tänapäeva farmakoloogiapõhine allopaatiline meditsiin teeb kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu, kuna põhineb valel paradigmal. Kuidas nii? Kinnitan, et teatud valdkondades on tänapäeva meditsiin lausa fantastiline: intensiivravi, suutlikkus päästa elusid kriitilistes situatsioonides, proteesida kulunud liigeseid ja palju muud head ja kasulikku. Ent vaatamata kogu tänapäeva meditsiini suurepärastele saavutustele teatud valdkondades, jään oma esialgse väite juurde. Kahju tekitatakse ennekõike seetõttu, et massiliselt rikutakse arstikunsti esimest ja tähtsaimat reeglit – ära kahjusta. Meditsiinisüsteem kahjustab ennekõike sümptomaatilise farmakoloogilise ravi kaudu, samuti näidustamata ja/või kahjulike diagnostiliste ja raviprotseduuride kaudu ning see kahjustamine on massiivne.
Kadunud professor Mart Kull on öelnud: ”Perearst on ravimifirma postiljon.“ Muidugi ei tohi üldistada: seesama lause kehtib paljude teiste erialade arstide suhtes ja muidugi ei kehti see kaugeltki kõigi (pere)arstide osas. Kas praegune süsteem tervikuna on ikka kutsutud ja seatud ainult aitama või on sellel oma tumedam pool? Kui jah, siis mida sellega ette võtta?

Kahjustavad uuringud, haigekstegev ravi
Haige, kes võtab keemilist ravimit, peab paranema kaks korda – esiteks haigusest ja siis ravimist. William Osler, M. D.

Paljude tänapäevaste meditsiiniliste uuringute saatekirjal peaks olema hoiatussilt, nii nagu sigaretipakil: ”Uuring võib kahjustada teie tervist.“ Uuringud võivad olla vajalikud ja tihti asendamatud õige diagnoosi panekul. Samal ajal on uuringute ülekasutamine massiline. Kindlalt võin väita oma eriala, ortopeedia suhtes, et tugi-liikumisaparaadi probleemide diagnostikas kasutatavad röntgenuuringud ja MRT (magnetresonantstomograafia) on räigelt üle kasutatud. Samasugune hoiatus peaks olema farmakoloogiliste preparaatide karpidel-pudelitel.
Loogiline, et mida pädevam ja kogenum arst, seda vähem vajab ta diagnoosimiseks uuringuid. Seda hämmastavam on fakt, et Eesti haigekassa nõukogu oma viimases otsuses lepingupartnerite valiku kohta annab eelise (plusspunktid) neile raviasutustele, kelle diagnostiliste protseduuride kasutamine ületab Eesti keskmise! Lauslollus, millega soositakse patsiente kahjustava ja ressursse (meie kõigi maksuraha) raiskavat ebapädevust!
Teine küsimus on ahnus – raviasutuse soov, et aparaat teeniks tulu. Haigekassa, kes peaks olema seatud kulusid kokku hoidma, hoopis soodustab neid.
Meie praktiseerime teaduspõhist meditsiini, ütlevad arstid. Muidugi. Küsimus ei ole aga arstides – loomulikult üritavad nad rakendada tõendatud diagnostikat ja ravi. Küsimus on arstide koolituses ja teaduses endas. Kaks lihtsat küsimust: kas oleme ajaloos korduvalt näinud, et teadus on osutunud ekslikuks? Paratamatu vastus on ”jah“.
Kas teadus võib osutuda manipuleerituks? Raha paneb rattad käima ja sõna teaduspõhisus võib tihti panna jutumärkidesse. Miks arvame naiivselt, et meditsiinisüsteemis korruptsiooni pole? Käibele on tulnud termin crap-science (rämpsteadus). Ebasobivad uuringud on võimalik panna n-ö kalevi alla ja uuringuid sättida selliselt, et saavutataks soovitav tulemus. USA kontrollorgan FDA (Food and Drug Administration) ja Suur Farma on tuntud korruptiivsed partnerid. Nii ongi praegune ”teaduspõhine“ meditsiin toonud müügile sandistavaid ja tapvaid mürke (sõna drug – ravim – tähendab inglise keeles ka mürki).
Kas ei ole aeg hakata vähemalt kahtlema ja uurima, et jõuda selgusele, ega meile pole tihti ja räigelt valetatud?

Fluoriidivale pole ainuke
Vee fluoreerimine on selle sajandi – kui mitte kõigi aegade – suurimaid teaduslikke pettusi. Robert Carton, Ph.D, USA EPA (Environmental Protection Agency) uurija

Klassikaline rämpsteaduse ja valega loodud on müüt joogivette (ja hambapastasse) fluoriidi lisamise kasulikkusest, mida hambaarste on õpetatud hoolega toetama.
Algsetele uuringutulemustele, et lastele teatud vanuses naatriumfluoriidi manustamine aitab vähendada hambakaariest, on lisandunud uued, seda kummutavad uuringud. Aga kõrvalmõjude oht on massiivne ja seda algul ei uuritudki. Mida head saab oodata mürgisest ainest, mis on rotimürgi ja mürkgaasi sariin B põhikoostisaine, mida kasutati koonduslaagrites vangide kuulekamaks muutmisel ja mis on alumiiniumitööstuse toksiline jääkprodukt?
See on valdavalt USA, mitte Euroopa probleem: minu teada fluoriidi Eestis joogivette ei lisata (seda on Pärnu piirkonna põhjavees kohati niigi palju). Saksamaal keelustati selle kasutamine 1980. aastal. Inimesi peaks ettevaatlikuks tegema, et fluoriid on paljude psühhotroopsete ainete (Prozac!) koostisosa.
Järgmine suurtest valedest – vaktsineerimine – puudutab kogu maailma. Massiivne tõendusmaterjal näitab praeguseks, et vaktsiinidel pole olnud tegelikku mõju nakkushaiguste ”väljajuurimisel“, kahjulikke mõjusid on hoolega varjatud. Ülimalt kahjulikuks on osutunud antibiootikumide ülekasutamine ja seeläbi immuunsüsteemi oluline nõrgestamine.
Kolesteroolialandajad – järjekordne pettus. Isegi kui usaldada farmaatsiafirmade uuringuid, selgub, et nende kasulikkus on alla ühe protsendi, kahjulikud mõjud ületavad 20 protsenti.
Mammograafia – kui palju vähki need uuringud avastavad ja kui palju neid tekitavad? Eraldi teema on vähi ”ravi“ tööstus. Veel on palju küsimusi, millele vastuseid otsida. Õnneks on inglise keelt valdavatele inimestele informatsioon vaid hiirekliki kaugusel, järjest ilmuvad tõlked eesti keelde. Meditsiinisüsteemis on valet ja kuritegelikkust,  toimuvat võib kohati nimetada farmakoloogiliseks holokaustiks. (Mike Adams).
Kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt on meditsiinisüsteemi põhjustatud surmade arv USAs 225 000 inimest aastas. Andmed pärinevad John Hopkins School of Public Healthi tunnustatud tervishoiueksperdi dr Barbara Starfieldi artiklist (July 26th, 2000, Journal of the American Medical Association).
Hinnanguliselt 119 000 inimest sureb meditsiiniliste vigade tõttu, 106 000 inimest FDA (Food and Drug Adminisatration) heaks kiidetud farmakoloogiliste preparaatide tõttu.
See on üle miljoni inimese kümnendi jooksul!

Kuidas on see võimalik? 
Psühholoogiliste uuringute kohaselt on 5–6 protsenti inimestest psühhopaadi-sotsiopaadi kalduvustega ja üks sotsiopaadi omadusi on pürgimine võimule vahendeid valimata. Välise sarmi ja demagoogilise kõneoskuse varjus on aga nartsissistlik eneseimetlus, kahetsustunde, häbitunde, halastustunde absoluutne puudumine, patoloogiline valetamine, inimestega manipuleerimine. Kõlab nagu poliitik?
Praegune süsteem on loodud suuresti psühhopaatide poolt, on nende kontrolli all ja toimib nende kasuks. Sellisele meditsiinisüsteemile on loomulikult kõige kasumlikum krooniliselt haige klient.
Kui lisada veel süsteemi kontroll informatsiooni (korporatiivselt kontrollitud massimeedia), haridussüsteemi (algharidus pole kohustuslik mitte ainult inimesele kasulike teadmiste andmiseks), litsentsimise ja osalt teaduse üle, pole olukord sugugi imekspandav.

Tõde tõuseb ja vale vaob
Õnneks ei ole me enam infosulus ja inimestel on võimalus otsida kas või internetiavarustest väärtuslikku informatsiooni ja tihti on patsient oma probleemist vaat et informeeritum kui arst ise. Inimeste teadlikkus tõuseb ruttu.
Mitmes linnas (Portland jt.) on inimesed võtnud aktiivse rolli ja hääletanud maha vee fluoreerimise, järjest rohkem on vaktsineerimisest keeldujaid.
Valed tulevad ilmsiks: viimase kahe aasta jooksul on kuus suuremat farmaatsiafirmat ennast süüdi tunnistanud uuringutulemuste võltsimises ja maksnud hiigeltrahve (mis nende sissetulekute juures on kahjuks muidugi pisku).
USA vaktsiinikohus on mõistnud miljoneid dollareid vaktsiinidest kahjustatutele. Jaapani valitsus on andnud hoiatuse massiivse reklaamikampaaniaga turule toodud emakakaelavähi vastase vaktsiini Gardasil (tõestamata efektiivsus, ohtlikud kõrvalmõjud, sealhulgas noorte tüdrukute vaktsineerimisjärgne menopaus) suhtes. Samasugune otsus on vastu võetud USAs Utah osariigis, Iisrael alustab sel teemal täiendavaid uuringuid.
Midagi hakkab muutuma inimestes. Kui tervis on inimese oma, oleks viimane aeg võtta vastutus oma tervise eest enda kätte ja mitte usaldada pimesi midagi ega kedagi: ei paljulubavaid reklaame ega valges kitlis autoriteete. Arstki peab muutuma järjest rohkem patsiendile nõuandjaks, partneriks hea tervise saavutamisel, mitte autoritaarseks dikteerijaks. Kui ei, on selge oht saada patsiendi poolt ”vallandatud“.

Mis on muutumas tervishoius, sellest järgmises artiklis järgmisel nädalal.

Andres Lindmäe, arst”

http://www.terviseportaal.com/index.php/meditsiin/suesteem-mis-voib-tappa

Rubriigid: Haigused, Kasulik teada!, Kilpnääre, Ravimid | 2 kommentaari

Tuntud moebrändide lasteriietes leidub mürgiseid kemikaale

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace’i värskelt avaldatud raportist selgub, et paljude populaarsete moebrändide lasteriided ja -jalatsid on mürgisemad, kui arvata oskame.

Greenpeace’i varem avaldatud uurimused on viidanud toksiliste kemikaalide kõrgele sisaldusele täiskasvanute rõivastes ning kõigest mõne aastaga on organisatsioon suutnud veenda 18 suurt rõivabrändi, sealhulgas näiteks Zarat, Mangot ja H&M’i, eemaldama aastaks 2020 riietest toksilised jääkained.

Möödunud aastal testiti aga Inglismaal Exeteri ülikooli Greenpeace’i laboratooriumis kokku 82 laste riideeset ja jalatsipaari, mis soetati 25 erinevast Euroopa, Ameerika ja Aasia riigi tuntud brändide esinduskauplustest. Teiste seas uuriti kiirmoebrändide C&A, Disney, H&M’i ja American Appareli, spordibrändide Adidase, Nike’i ja Puma, ning luksusbrändi Burberry tooteid.

Raportist «A little story about the monsters on your closet» («Väike muinasjutt koletistest sinu riidekapis») selgus, et kõik testitud kaubaartiklid sisaldasid vähemal või rohkemal määral ohtlikke kemikaale – nonüülfenooletoksülaate (NPE), ftalaate, tinaorgaanilisi ühendeid, perfluoroühendeid (PFC) ja antimoniühendeid.

NPEd, mida kasutatakse tekstiilide töötlemiseks ja mis võivad põhjustada hormonaalseid häireid, leidus 61 protsendis toodetes. Ehkki NPEde sisaldus ei tohi ületada 1mg/kg, leiti neid C&A, Disney ja American Appareli riietest isegi kuni 17 mg/kg.

Greenpeace’i raporti tulemustega hästi kursis olev Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaalide ekspert Heli Nõmmsalu selgitas, et Euroopa Liidus on nende ainete kasutamist õigusaktides sätestatud piirangute abil oluliselt vähendatud, kuid siiski on NPE endiselt üsna laialdaselt kasutuses tööstuslikes protsessides ja toodetes, mis on valmistatud väljaspool Euroopa Liitu.

Ftalaate, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ja mis võivad lastel põhjustada arenguhäireid, leiti 33st tootest – kokku testiti nende sisaldust 35 tootes. Ftalaate sisaldavad PVC-katted, mida kasutatakse sageli tekstiilile piltide ja logode trükkimiseks.

«Seega värviliste piltide trükkimisel T-särkidele võib neisse sattuda ftalaate ning selliseid T-särke ei tohiks lastele osta,» nentis Nõmmsalu.

 

http://tarbija24.postimees.ee/2679320/tuntud-moebrandide-lasteriietes-leidub-murgiseid-kemikaale

Rubriigid: Keskkond, Mürgid | Kommenteeri

Loodustohter: Milleks spirulina hea on?

spirulina-7Kujutle toitu, mis turgutab tervet su organismi, varustab enamuse eluks vajalike valkudega, ennetab allergiat, tugevdab immuunsüsteemi, aitab ennetada vererõhu ja kolesteroolitaseme tõusu ning kaitseb vähi eest. See suurepärane toiduaine juba eksisteerib ning seda nimetatakse spirulinaks. See on tsüanobakterite perre kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes. Seda võivad tarbida nii inimesed, kui loomad ning see on saadaval nii pulbri, tableti, kui helveste kujul.

 

Looduslikult võib seda leida troopiliste ja subtroopiliste piirkondade järvedest, kus on kõrge pH tase ja palju karbonaate ja bikarbonaate. Enamus müüdavast spirulinast on siiski tööstuslikult toodetud USA-s, Tais, Indias, Taiwanis, Hiinas ja mujal maailmas. Tänapäeval kasutatakse seda üle maailma laialdaselt ning seda peetakse üheks võimalikuks jätkusuutlikuks toiduallikaks maailma näljahäda probleemi lahendamiseks, kuna tegemist on äärmiselt vastupidava organismiga, mis kasvab väga erinevate temperatuuride juures ja ei vaja erilist hooldust.

Ajalooliselt kasutasid spirulinat juba asteegid ka teised Kesk-Ameerika rahvad kuni 16. sajandini, kogudes seda Texcoco järvest. Esimene suuremahuline spirulina tootmine sai alguse juba 1970ndatel Lõuna-Ameerikas. Spirulina on traditsionaalse menüü osaks olnud ka Kesk-Aafrikas Tšaadis, kus seda koguti väiksematest järvedest suure Chadi järve lähedal.

 

Suurepärane valkude ja vitamiinide allikas

Kuivatatud spirulina sisaldab keskmiselt 60% valku ning kõiki asendamatuid aminohappeid. See on valgusisalduse poolest parem, kui enamik taimseid valguallikaid, kuid võrreldes loomse valguga on selles veidi vähem mõningaid aminohappeid. Umbes 7% spirulinas on mitmed kasulikud rasvad, ning lisaks leidub selles B-grupi vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9), C-vitamiini ning rasvlahustuvaid  D-, A- ja E-vitamiini. Mineraalidest on spirulinas kaaliumi, kaltsiumi, kroomi, vaske,  magneesiumi, mangaani, fosforit, seleeni, naatriumi ja tsinki. Eraldi tasub välja tuua see, et spirulinas on ohtralt hea imenduvusega rauda, mis teeb sellest suurepärase aneemiat ennetava toidu. Kaltsiumit on selles 26 korda rohkem, kui piimas, mis aitab toetada luude ja hammaste tervist. Selle erkroheline värvus viitab sellele, et spirulina sisaldab ka mitmeid tervisele kasulikke fütotoitaineid, sealhulgas näiteks beetakaroteen, klorofüll ja mitmed sarnased ühendid. Klorofüll on abiks kehast mürkide väljutamisel ja immuunsüsteemi toetamisel.

Spirulinat müüakse vahel ka tõhusa vitamiin B12 allikana, kuid see ei ole tõhusalt kinnitust saanud. Selles olev B12 on inimese organismis väga halvasti imenduvas inaktiivses vormis.

 

Turvaline ja tervislik

Spirulina on turvaline ka suuremates kogustes ning nõrgema organismi puhul ei ole sellel leitud toksilisi kõrvalmõjusid. Kuid vahel võib spirulina olla saastunud teise vetikaliigiga, mis toodab ainet nimega mikrotsüstiin – see võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel maksavähki. Hiinast pärit spirulinas on leitud ka raskemetallide jääke, nagu näiteks pliid, elavhõbedat ja arseeni.

Katseklaasiuurimustes on uuritud spirulina kiirguse eest kaitsvat mõju inimese rakkudele, ning loomkatsetel on uuritud, kas see aitab kaitsta südamekudesid keemiaravi korral. Samuti on spirulina kasulikke omadusi uuritud südameatakist taastumise ajal, vanusest tingitud mälu halvenemise, diabeedi ja allergilise heinanohu vastu. Puhas, mitte saastunud spirulina on hea vahend arseenimürgistuse raviks. Seda kasutati ära Bangladeshis, kus suur osa joogivett on selle raskemetalliga saastunud. Spirulina toetab tervisliku mikrofloora arenemist soolestikus ning sel moel aitab ka pärmseene infektsiooni kontrolli all hoida.

Spirulinat aetakse sageli segamini teise vetikaliigi klorellaga. Peamine erinevus on see, et spirulina on tuhandeid aastaid vanem ning sellel puudub tugev rakukest.

Spirulinat on pulbri kujul lihtne lisada smuutisse, salatikastmetesse, suppidesse või teistesse toitudesse. Kuna selle maitse on paljude jaoks ebameeldiv, siis tasub seda segada toiduainetega, mis seda varjutavad. Kui see maitse toidus häirib, siis võib proovida spirulinat tablettide kujul. Spirulina sobib eriti hästi tooršokolaadi hulka, tuues maiustusse hulgaliselt väärtuslikke toitaineid.

Retsepte ja ideid spirulina kasutamiseks võid leida siit.

 

Allikad: Telegram, Mercola, Wikipedia, Wellness Mama, My Science Academy

Toimetas Katrin Suik

Rubriigid: Artiklid (kõik) | Kommenteeri

Plastanumate ohutusest / ohtlikkusest

32 Ja mina arvasin, et olen veel maru tervislik

Kolm soovitust, kuidas vältida plastide kahjulikku mõju

1) Kasuta plastpudelite, -konteinerite ja -nõude asemel klaasi.

2) Tea kahjulike plastide tähistust ja väldi nende korduvkasutamist ja kuumutamist. Jälgi ka, ega näiteks sinu laste mänguasjad ei ole tehtud kahjulikest plastidest, sest lastel on komme oma mänguasju suhu pista.

3) Ära pane toitu vahtplasti, ära mähi pirukaid kilesse ega kasuta kilekotte. Nii on parem nii sinule kui ka keskkonnale!

 

Allikas ja foto: Fysioviis

Rubriigid: Haigused, Kasulik teada!, Keskkond, Laste tervis, Toitumine, Vaimne tervis | Kommenteeri

Õpilaste teaduslik eksperiment leidis, et taimed ei kasva Wifi kiirguse läheduses – Ole Teadlik

Õpilaste teaduslik eksperiment leidis, et taimed ei kasva Wifi kiirguse läheduses

Viis üheksanda klassi noort tütarlast Taanist, Hallerjupi koolist, tegid hiljuti teadusliku eksperimendi, mis põhjustab teadusringkondades segadust.

See algas tähelepaneku ja küsimusega. Tüdrukud märkasid, et kui nad magasid öösiti mobiiltelefon pea läheduses, siis olid neil järgmisel päeval koolis sageli keskendumisraskused. Nad tahtsid testida telefonikiirguse mõju inimestele, aga nende koolil ei olnud vajalikke vahendeid, et sellist katset läbi viia. Niisiis otsustasid tüdrukud testida kiirguse mõju taimedele.

Õpilased paigutasid kuus anumat täidetud kress-salatiga(Lepidium sativum) ruumi, kus ei olnud kiirgust ja kuus anumat seemnetega teise ruumi, kus oli kaks ruuterit, mis tüdrukute arvutuste kohaselt eraldasid umbes samasugust kiirgust nagu tavaline telefon.

Järgmise 12 päeva jooksul tüdrukud vaatlesid, mõõtsid, kaalusid ja pildistasid tulemusi. Eksperimendi lõpuks olid tulemused ilmselged – kressi seemned, mis olid paigutatud ruuteri lähedale ei olnud kasvanud. Paljud neist olid täiesti surnud. Samal ajal kui need seemned, mis olid paigutatud teise ruumi kasvasid jõudsalt.

Eksperiment teenis tüdrukutele parima tunnustuse regionaalses teadusvõistluses ja teadlaste huvi kogu maailmas.

Kim Horsevad, õpetaja Hallerjupi koolis, kus eksperiment aset leidis, ütles et neuroteaduste professor Rootsis Karolinska Instituudis on huvitatud sama eksperimenti kordamast kontrollitud professionaalses teaduslikus keskkonnas.

 

Henri Parkja – OleTeadlik.ee, MNNTop Info Post

Rubriigid: Artiklid (kõik) | Kommenteeri

Loodustohter: Kuidas vähendada toidust ja keskkonnast saadavate östrogeenide hulka kehas?

Ksenoöstrogeenid on keskkonnas esinevad ühendid, mis toimivad organismis sarnaselt naissuguhormooni östrogeeniga. Neid leidub pea kõikjal – kosmeetikas, plasttaaras ning isegi kõrvaklappides. Need ühendid kinnituvad organismis östrogeeniretseptorite külge, mõjutades kogu hormonaalsüsteemi. Kõige enam uuritud ksenoöstrogeenid on ftalaadid, bisfenool-A, DDT ja parabeenid. Õnneks on olemas toiduaineid, mis blokeerivad östrogeenide liigset tegevust kehas, üheks neist on maka (maca) juur ehk mugulkress.

Ftalaadid (dibutüülftalaat (DBP), di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP) ja bensüül butüül ftalaat (BBP või BzBP)) on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Neid kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel, neid leidub kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes. Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ja vähki põhjustavad ained. Loomkatsetel on ftalaadid põhjustanud tõsiseid arengudefekte ning inimestel on seostatud neid enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi.

Parabeenid (butüül/metüül/etüül/propüül/isobutüül parabeen) on kasutusel šampoonides, seepides ja kreemides säilitusainena. Parabeenidel on avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele, kuid igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju ei ole uuritud.

Bisfenool A ehk BPA on koduses majapidamises üks levinumad kemikaale, mida leidub nii toidu säilitamiseks mõeldud plastkarpides kui ka veepudelites ja konservikarpides. Klaastaara BPA-d ei sisalda, kuid metallpurkides on BPA-d tihti kasutatud vooderduseks. Selle looduses mitteleiduva ja kehas östrogeenina käituva kemikaali leidumine toidupakendites annab toidu sööjale lisakoguse hormoone. BPA-ga läbi viidud loomkatsed on kinnitanud aine seotust rinna- ja eesnäärmevähiga, varajase puberteediga, hormonaalse tasakaalutusega ja muutustega ajustruktuuris.

DDT on lühend ainete segule, mille põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan. DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses. DDT on paljudes maades, sealhulgas ka Eestis, keelatud keskkonnamõjude pärast. Kuid mõned aastakümned tagasi kasutati seda veel ohtralt ning tegemist on keskkonnas väga püsiva ainega. DDT tekitab toiduahelas hormoonide sarnaseid aineid ja loomkatsete käigus on avastatud, et see põhjustab ka vähki. 2006.  aastal andis WHO loa võtta DDT uuesti kasutusele sääsetõrjevahendina malaaria leviku piirkondades.

Plasti laia kasutuse mõju keskkonnale

Plastil on tänapäeval meie elus keskne roll. Ei möödu ilmselt päevagi, mil me ei puutuks plastiga kokku. Ksenoöstrogeenide ohtlik kogus ei kogune meie organismi ühe päeva ega isegi ühe aastaga, kuid võime ette kujutada, milline on see koormus aastakümnete jooksul. Kui kokku arvestada plasttopsidest joodud tee ja kohv, õhus olevad plastiühendid, kosmeetika ja nahahooldusvahendite kaudu organismi imenduvad ained, siis tulemuseks on kõhedust tekitavad kogused, mis suudavad ka pöördumatut kahju tekitada.

Plast on mugav tooraine, tänu millele oleme saanud arendada häid töövahendeid. Tooraine kerge kasutus ongi viinud sellest valmistatud toodangu plahvatuslikule suurenemisele.  Aastatel 1965–1995 on maailmas tõusnud plastmassi toodang kahest miljonist 24 miljoni tonnini ja see kasvab iga aastal. Maailmas valmistatakse igal aastal miljoneid tonne ftalaate sisaldavaid mänguasju, kosmeetikat  ning palju muud. Vaiksel ookeanil laiutab ”plastiksaar”, mis on kaks korda suurem kui Mehhiko. Sellesse piirkonda koguneb ookeanihoovustega meeletuid prügiparvesid, mis koosnevad 80% ulatuses plastmassist. Arvatakse, et selle piirkonna vees on 6 korda rohkem plastmassi kui planktonit. Plastiühendite mõju loodusele on hästi dokumenteeritud. See põhjustab konnadel kahesoolisust ning paljudel liikidel probleeme paljunemisel ja sugulises käitumises.

Kas samasuguseid muutusi võime oodata inimestel?

Ksenoöstrogeenidest on avaldatud lugematuid äärmiselt murelikuks tegevaid uuringuid. Teadlased on näidanud, et verest leitud kõrge ftalaatide kontsentratsioon mõjutab seemnerakkude hulka ja kvaliteeti, bisfenool A võib tekitada lastel õppimishäireid ja täiskasvanutel neuroloogilisi probleeme, rinnapiimas olevate ftalaatide kõrgenenud hulk vähendab poisslastel testosterooni kogust, mis omakorda toob kaasa riski ebanormaalselt väikeste munandite ja peenise arenguks.

Uskumatult suur hulk plastühendeid keskkonnas võib olla üks märkimisväärne tegur, et rahvastiku hormonaalsete häirete esinemissagedus on plahvatuslikult kasvanud. See võib olla üheks suureks teguriks rinnavähi, eesnäärmevähi, meeleoluhäirete, impotentsuse ja tuhandete muude põhjuste tekitamisel. Testosterooni tase on meestel viimase sugupõlve ajal langenud 20% ja samaaegselt on langenud seemnerakkude hulk ja kvaliteet. 2001. aastal Hiinas tehtud uuringu põhjal kannatasid 85% üliõpilastest steriilsuse käes. Viimase viiekümne aasta jooksul on meeste sperma hulk vähenenud 50% ja munandivähki haigestumine suurenenud 600%.

Naistel esineb sageli keskkohal ja puusadel ladestuv rasvakiht, mis tekib ka neil, kes söövad tervislikult ja liiguvad palju. Siiani on selles süüdistatud ebatervislikke rasvu, kuid viimasel ajal on mitmed uuringud seda ümber lükanud.

Praktikas tähendab see seda, et kemikaalide vältimiseks tasub vältida plastpakendis olevaid jooke, toite ja halva kvaliteediga kosmeetikatooteid. Kõige halvemad on PVC-st (polüvinüülkloriid) ja polükarbonaadist pakendid. Kuumus kiirendab bisfenool A lahustumist jooki/toitu. Plastpudelites ja plastpakendites, millel on märgistus 03 või 07 on sageli ftalaate ja bisfenool A-d ning neid tasub vältida.Võimalusel kasuta klaasist pudeleid ja nõusid ning tume klaas on üldiselt parim valik, kuna see kaitseb tähtsaid rasvhappeid valguse ja oksüdeerumise eest.

Fütoöstrogeenid ehk taimsed östrogeenid

Fütoöstrogeenid on toidust saadavad östrogeenisarnased ühendid, mille tarbimine pole iseenesest halb või hea. Probleemiks võib saada östrogeenikoorma tähelepanuväärne suurenemine seoses pikaaegse fütoöstrogeene sisaldavate toitude tarbimisega ja plastühendite järjest suureneva sisaldusega jookides ja toitudes. Kõige rohkem fütoöstrogeene on sojatoodetes ja linaseemnetes (lingaanid). Ka humal, millest valmistatakse õlut, sisaldab fütoöstrogeene, nii et õlle joomine ei muuda mehi mehelikumaks, vaid pigem vastupidi.

Kuidas siis saame niigi suurt öströgeenikoormat vähendada?

Toiduained, mis blokeerivad liigsete öströgeenide tegevust kehas, on näiteks kapsad, naeris, redis, tsitrusviljad ja maka juur.

 Kuidas vähendada toidust ja keskkonnast saadavate östrogeenide hulka kehas?

Ka kodumaine nõgesejuur on hea vahend hormonaalsüsteemi kaitseks. Pestud ja kuivatatud nõgesejuurtest saab valmistada tinktuuri, teed või lisada pulbriks jahvatatuna erinevatele toitudele.

Mitmed adaptogeensed taimed, eriti punane ženženn, siberi ženženn, tribulus roosijuur ja maka, hoiavad keha testosteroonihulka vajalikul tasemel. Nende adaptogeenide mõju tuleb paremini esile, kui kasutada neid regulaarselt, kuid tsükliliselt. Võimsaim looduses leiduv fütoandrogeen on männi õietolm.

Testosterooni tootmist toetavad ja muundumist takistavad näiteks arginiin, ornitiin, kroom, tsink, seleen, C-vitamiin ning mitmed teised ained. Meessuguhormoonide taseme tõstmiseks võib süüa kõrvitsa- ja arbuusiseemneid, piiniseemneid, metsikut kaera, jamssi, ternespiimast või põdrasarvest tehtud toidulisandeid.

Allikad: Telegram, Wikipedia, Natural News

Toimetas Katrin Suik

Rubriigid: Artiklid (kõik) | Kommenteeri