Plast on väga oluline materjal, ilma milleta ei kujutaks me oma igapäevast elu enam ettegi. Samas ei ole toidu säilitamine, külmutamine ja ülessoojendamine plastnõudes sugugi nii ohutu, kui esmapilgul võib paista, kirjutab bioneer.ee.

Kuumutamise käigus eraldub plastist keemilisi ühendeid. Täiesti ohutud ei ole isegi need plastnõud, mille pinda ehib märgistus «lubatud kasutada mikrolaineahjus» või «lubatud kasutada ahjus».
Kui tõesti pole võimalik vältida plasti kasutamist mikrolaineahjus, siis tuleb hoolikalt järgida tootja kasutusjuhendit. Näiteks tuleb mõningate plastpakendite töötlemisel mikrolaineahjus vältida pakendi kokkupuudet toiduga.
Mugav lahendus toidu säilitamiseks on Pyrex-klaasist kaanega nõud. Külmkapist või külmikust saab need otse mikrolaine- või tavaahju panna ja sealt edasi juba sööjate ette lauale toimetada.
Plastnõusid on erineva ohutusastmega. Plasti keemilise koostise määramiseks tuleb uurida taaskasutuskoodi, mis on kirjas tootele pressitud kolmnurgas. Kolmnurga olemasolu ei tähenda veel seda, et plast on taaskasutatav. Number tuleks üles kirjutada ja konsulteerida oma kodukoha lähedal asuva taaskasutuskeskusega, kas nad konkreetset plasti üldse vastu võtavad.
Ohutumad plastid:
1. Polüetüleentereftalaat (PET) on plast, millest valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, –kotte ja –kilet. PET märgistusega plast on tavaliselt taaskasutatav.
Pudeleid saab kasutada mitmeid kordi, kui neid tarvitamiskordade vahel sooja seebiveega pesta ning seejärel hoolikalt kuivatada. Siiski soovitavad keskkonnarühmitused pesemisega mitte üle pingutada, sest plastist eralduvad kemikaalid võivad vette sattuda. Pudelid tuleb suunata taaskasutusse, kui nad on juba häguseks muutunud või mõranenud.
2. Suure tihedusega polüetüleen (HDPE) on plast, millest tehakse kilekotte, pakkekilet, kanistreid. HDPE-st ei eraldu toidu sisse kemikaale ja selle taaskasutamine oleneb kohalikust käitlusettevõttest.
4. Madala tihedusega polüetüleen (LDPE) on plast, millest tehakse kilekotte ja muid pakendeid. LDPE-st ei eraldu toidu sisse mürgiseid kemikaale.
5. Polüpropüleen (PP) on plast, millest tehakse pudeleid, mahuteid, leiva ja saia pakkekilet, ämbreid, kausse, jogurtitopse jne. Näiteks enamik margariinitopse on valmistatud polüpropüleenist. Polüpropüleeni kasutustemperatuur on kõrgem kui polüetüleenil (umbes 100°C) ja materjal on vastupidav õlile ning rasvale. Polüpropüleenist ei imendu toidu sisse mürgiseid kemikaale.
7. Biolagunev polümeer ehk bioplast on materjal, millest tehakse piknikunõusid ning biolagunevaid kilekotte. Siia kuuluvad näiteks ühendid PLA ja PHA. Bioplast on valmistatud taaskasutatavatest loodusvaradest, nagu mais, kartul, suhkruroog.
Plastid, mida tuleks vältida:
3. Polüvinüülkloriid (PVC) on plast, millest tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaante tihendeid ja palju muud.
PVC on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlikku ainet. PVC sisaldab samuti plasti pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks.
Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida USA keskkonnaagentuur määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed.
6. Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Samuti on EPSist tehtud alused, millele kaubanduskeskustes pakendatakse värsked puu- ja juurviljad, liha ja kala.
Polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PSil põhinevate esemete kasutamist. Piknikunõud võiksid olla taaskasutatavad või vähemalt mõnest ohutumast plastist.
7. Polükarbonaat (PC) on plast, millest tehakse lutipudeleid, kõvasid plasttopse, toidukarpe. Number 7 tähistab kategooriat «muu» , aga tihti kasutatakse seda märgistamaks polükarbonaate, mille koostises on bisfenool A (BPA). BPA võib kahjustada hormoonide tööd. Olemas on ka PC plasti, mis on BPA-vaba.
Kas plastnõusid on ohutu pesta nõudepesumasinas?
Tänapäeval on paljudel plastnõudel peal sümbol, mis lubab nende ohutut pesemist nõudepesumasinas. Ohutum on neid ikkagi pesta käsitsi. Nii on plasti eluiga pikem ja pesemise käigus ei riku kuum vesi ja abrasiivsed pesuvahendid plasti pinda, mis võivad põhjustada kemikaalide vabanemist vette.

Allikad:
Catherine Zandonella «Storing food safely in plastic containers» Ecologist 24.06.2010
2.
National Geographic raamat «Green Guide Families: The Complete Reference for Eco-friendly Parents»

22.07.2010 13:37
Toimetas Marina Lohk