Prestiižikas meditsiiniajakiri New England Journal of Medicine tutvustas hiljuti Norra naiste peal läbi viidud värsket uurimust mammograafia ja rinnavähi kohta. Kui seni arvati, et tänu mammogrammidele on suremus rinnavähki vähenenud 15–25 %, siis uurimusest selgus, et tegelik näitaja on vaid 2 % või veelgi väiksem. Suremus rinnavähki on vähenenud siiski eelkõige tänu inimeste kasvanud teadlikkusele ja parematele ravimitele. Lisaks kõigele pole mammogrammi tegemine sugugi ohutu, kuna kiiritustase võib selle protseduuri puhul olla tuhat korda kõrgem kui röntgenipildi tegemisel. Iga-aastane mammograafias käimine võib seega rinnavähi tekkele hoopis kaasa aidata. Ka võib protseduuriga kaasnev surve rindadele juba olemaolevaid vähirakke n-ö laiali paisata, tekitades uusi metastaase.

Probleemiks on seegi, et mammogrammid annavad liiga sageli positiivse tulemuse, mis hiljem valeks osutub. Kui mammogramm avastab rinnas ebanormaalse moodustise, järgneb sellele tavaliselt biopsia – koetüki võtmine rinnast süstla abil. Ent väga varases staadiumis vähki on ülimalt raske diagnoosida. Nii juhtubki, et paljud naised teevad läbi operatsiooni ühe või mõlema rinna eemaldamiseks, organismi nõrgendava kiiritus- ning medikamentoosse ravi, ja saavad alles hiljem teada, et neil pole kunagi vähki olnudki.

Seega ei tasuks naistel loota üksnes iga-aastastele mammogrammidele, vaid rinnavähi ennetamiseks vaadata üle oma elustiil: tuleks toituda tervislikult, regulaarselt liikuda ja hoolitseda emotsionaalse tervise eest. Eriti oluline on, et organism saaks piisavalt D-vitamiini.

Mammograafia märksa turvalisemaks alternatiiviks oleks termograafia, mis mõõdab inimkeha infrapunakiirgust ja aitab tuvastada rinnavähki 10 aastat varem kui mammograafia või rindade kompamine.

Vt artiklit:

http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/10/15/mammograms-much-less-useful-than-previously-believed.aspx