Maakeral on ilmselt üle 1,5 miljoni erineva seeneliigi,  aga neist tuntakse vaid 14 000 – 22 000 liiki. Umbes 700 liiki kasutatakse söömiseks ja 400 liigil teatakse raviomadusi. Raviseened on huvitanud ning erutanud teadlasi aastakümneid  ja tundub, et viimased paarkümmend aastat eriti. Raviseentest on leitud mitmeid farmakoloogiliselt aktiivseid aineosakesi, millel on tulevikus ilmselt üha rohkem tähendust haiguste ravis. Need on keerulised ühendid, mis tapavad baktereid ja viirusi ning neil on immuunust ja põletikke mõjutavaid omadusi. Lisaks raviseened mõjutavad veresuhkrut, kaitsevad maksa ja mõjutavad kesknärvisüsteemi. Seeni on kasutatud tuhandeid aastaid rahvameditsiinis eriti Aasias, aga alles viimased viiskümmend aastat on lisandunud nende kasutamine läänes. Teemast on kirjutatud palju raamatuid ja on avaldatud lugematuid uuringuid ning artikleid. Erinevaid teadusartikleid  peaaegu kõikidest tuntumatest raviseentest leiab näiteks US National Library of Medicine National Institutes of Health’st. On isegi arvutatud, et 1991. aastal oli raviseente ja nendest valmistatud ravimite/toidulisandite müük 1,2 miljardit dollarit, 1999. aastal juba 6 miljardit dollarit. Maailmas on umbes 140 000 ravitoimega seeneliiki ja nendest tuntakse  vaid 10%.
Teadlik inimene võib nende kasutamisest saada suuri tervistavaid kasusid, kuid ta peab seeni väga hästi tundma, et mitte hakata nö õige seene asemel kasutama näiteks hallutsinogeenseid seeni jne.

Kuna seentest on leitud hulgaliselt farmakoloogiliselt aktiivseid koostisosi, siis tulevikus ilmselt on just raviseened kesksel kohal haiguste ravis ja uute ravimolekulide väjatöötamises. Kuid siinkohal tuleb kohe märkida, et kui hakata välja töötama sünteetiliselt mingit molekuli  (millel oli loomuomaselt hea mõju), ei pruugi enam mõju samasuguseks jääda.

Seened on kogu maakeral väga tähendusrikkas rollis ja nende ümber liigub müüte, müstikat ja mida kõike veel. Samas nende tähendus paljudes kultuurides on väga tähtis. Ajaloos tuntakse seeni söögiks tarbituna, ravimitena, värvide toorainena jne.

Seened sisaldavad üllataval kombel palju kiudaineid, B1, B2, B3, D2 vitamiine, proteiine ja teisest küljest vähe kaloreid.

Oluline on, et raviseened oleks müügil sellisel kujul, et inimene  saaks neid väga lihtsalt kasutada. Üks võimalus on neid juua lahustuvate (instant) teedena, mis on magustatud stevia ja lakritsajuurega ning maitsevad isegi lastele.

Eestis tuntuim raviseen on must pässik, mida  rahvas teab kõnekeeles  kasekäsnana.

Shaga e. must pässik (Inonotus obliquus). Eestlastele tuntud Chaga e. must pässik (rahvakeeles ka kasekäsn, aga kasekäsn (Piptoporus betulinus) on tegelikult üks teine, torikuliste hulka kuuluv, beežide viljakehadega puuseen.) esineb peamiselt kasepuudel.

Kasekäsna ajaloolised juured on Siberis ja Venemaal, kus  kasekäsnaga on ravitud mitmeid haigusi vähemalt 17. sajandist saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega – leiud on koguni 5600 aastat vanad. Räägitakse, kuidas 12. sajandil tsaar Vladimir Monomahh ravis end kasekäsnaga terveks huulevähist. Kasekäsna on aastatuhandeid kasutatud ka Aasias.

Venemaal ja venelaste eeskujul ka Ameerika Ühendriikides kutsutakse sellist mügarikku tšaagaks. Pässik moodustab elavates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna. Pässik sisaldab heledamat sisemist osa ja välist musta krobelist osa. Mõlemaid kasutatakse: peenestatakse 5-6 cm paksusteks tükkideks ja kuivatatakse. Sisemises ja välimises osas on erinevad toimeained. Seesmises osas on rohkem polüsahhariide ja välisosas värvainet, triterpeene ja antioksüdante. Parima mõju saab kui kasutada ikka mõlemaid osasid koos. Peab oskama pässikut hästi kuivatada. Kuivatada võiks päikese käes, kuid võib ka sees saunas, ahjus jne. Pässiku jahvatamine on ka probleem, sest vaja on korralikku jahvatit. Pässikut võib keeta ka tükkidena, aga siis jääb toorainet järgi ja läheb kaotsi. Pässik on neutraalse lõhna ja maitsega, võiks öelda, et peaaegu ilma lõhnata. Pässik on võimas adaptogeen ja toonikum, mida on kasutatud tuhandeid aastaid suurteski kogustes ja pikki aegu ilma kõrvalnähtudeta. Viimase 40 aasta jooksul on tehtud üle 1600 teadusliku uuringu (sh dr Kirsi Kahlonen’i Helsingi Ülikoolis tehtud uuring 1984. aastal, mis osutas kasekäsna viirus-, seene- ja vähivastastele omadustele). Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on ravitud raskeidki haigusi. Sisaldab erakordselt suuri koguseid superoksüdismutaasi (SOD), mis on organismile üks võimsamaid antioksüdante, B-grupi vitamiine, proteiine.

Ta tõstab tapjarakkude aktiivsust 300%, tugevdab immuunsüsteemi, võitleb haigustekitajate vastu ja on äärmiselt tugev antioksüdant. On tõestatud, et chagal on bakterite ja viiruste tegevust pärssiv ning põletikevastane toime. Pässik sisaldab rohkelt beetaglükaane – polüsahhariide, mis stimuleerivad immuunsüsteemi tööd ja aitavad kehal nö adapteeruda.

Seega pässik on võimas immuunsüsteemi parandaja ja vastupanuvõime tõstja. Sisaldab suures koguses erinevaid mineraale, adaptogeenseid aineid, beetaglukaane, betuliinhapet.

Must koor sisaldab palju erinevaid antioksüdantide komplekse. Uuringute järgi must pässik on kõikidest muudest raviseentest antioksüdantide poolest kõige rikkaim.

Jaapanis on kasekäsn saavutanud suure soosingu kosmeetikatootena (naha pigmendivigade parandamisel). Mõnede allikate väitel toetab kasekäsn närvisüsteemi uuenemist. David Winston on meie aja kuulsamaid ravimtaimegurusid, kes peab musta pässikut üheks võimsamaks vähivastaste omadustega raviseeneks.

Venemaal teatakse ja kasutatakse pässikut laiaulatuslikult. Seal on isegi ametlikult soovitatud pässikut mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite ning vaevuste raviks, samuti polüüpide raviks.

Kuna Venemaal on pässiku teadmised nii laiad, siis on seda soovitatud ka muude tõvede raviks (psoriaas, nahahaigused, liigesehaigused )ja organismi tugevdamsiseks.

Huvitav „võitlus“ peeti naaberriigis Soomes seoses musta pässikuga: sealne veterinaar- ja toiduamet Evira keelas aastal 2010 pässiku müügi, kuna ameti järgi pässik klassifitseeriti uuendtoiduks. Uuendtoit tähendab selliest toiduainet, mida ei ole laialt kasutatud enne aastat 1997 kas Soomes või muudes EL maades ja selle müük on sellisel juhul keelatud.

Kuid tänu aktiivsele kodanikuühiskonnale ja sellele, et väide ei põhinenud faktidel, ja pässikut on varem müüdud ja kasutatud nii Soomes kui mujal Euroopas, sai pässik ametlikult tulla tagasi loodustoodete müügilettidele.                                                                 Suure töö tegi sellest vallas noor aktiivne toitumisnõustja Jaakko Halmetoja, kes on olnud ka Eestis seminare pidamas supertoidu (superfood’ide) teemal.

Musta pässiku tarvitamine on täiesti turvaline, seda võib lisada erinevate teede, kohvi ja muude jookide hulka. Tee maitse on pehme ja neutraalne. Pässikust  tehtud ekstraktid on kibedama maitsega. Mida vanem on puu peal kasvanud pässik (isegi paarkümmed aastat), seda parem ehk tema raviomadusi on lisandunud. Noore ning väikese pässiku võiks puule kasvama jätta, pässikut korjatakse elavatelt puudelt. Pässikut võib korjata mistahes aastaajal, kuid parem on korjata kevadel ja sügisel. Tema head ravioamadused tulevad välja kui pässik on peenestatud ja pikemalt keedetud madalal kuumusel või temast on tehtud tõmmis.  Samas võib seda ka väga hästi lisada näiteks kohvipuru hulka ja valmistada koos kohviga.

Ka lastele on turvaline teha lahja tee ning lisada hulka mett. Ka loomade söötadesse lisatakse pässikut  tõstmaks nende kaalu ja immuniteeti.

Nagu kõikide teiste ürtide ja muu toiduga, tasub pässikut korjata sügavalt metsast eemal tolmustest teedest ja tööstusest.

Hiina meditsiin liigitab ravimtaimed erinevatesse kategooriatesse. Must pässik liigitatakse toniseerivate ravimtaimede alla. Neid taimi võib (sageli ka soovitatakse) kasutada suurtes annustes ja pikka aega, kuna nad tasakaalustavad organismi tegevust ilma kõrvalnähtudeta. NB! Ära kasuta pässikut koos antibiootikumide või soonesisese glükoosiga, kuna nad mõjuvad antagonistlikult ehk vastandlikult. Mõned inimesed võivad olla raviseentele ka allergilised.

– Keeda musta pässikut 15 min–2 tundi või hauta isegi mitu tundi.

– Kasuta näiteks 2 tl pässiku pulbrit poole liitri vee kohta. Võib kasutada ka koos teiste teedega või isegi lisada kohvi hulka (näiteks panna kohvifiltrisse 1–2 tl pässiku puru koos kohviga). Maitse ei muutu üldse, aga saab väga hea tervisejoogi.

Musta pässiku kuumutamine on tähtis, sest siis saab immuunsust tugevdavad ained kõige paremini kätte. Pulbrit või teed võib kasutada ka smuutides või eliksiirides. Kasekäsnateega sobib väga hästi ka lagritsajuur või mesi.

Allpool veel paar tuntumat ja turvalist raviseent.

Cordyceps sinensis (eesti keeles Hiina kedristõlvik’ut) on kirjeldatud juba väga vanades Hiina  ja Tiibeti meditsiini õpikutes. See haruldane seen kasvab peamiselt  3000–5000 meetri kõrgusel niitudel Himaalaja regioonis Nepaalis ja Tiibeti aladel, samuti ka sise-Hiinas. Cordyceps -seeneliike on üle 680, milledest Cordyceps Sinensis on tuntuim. Tiibetlased kutsuvad yartsa gunbu’ks, mis tähendab suve taime – talve putukat ehk teda saab kutsuda ka putuk-taimeks. Seene eosed kinnituvad enne vihmaperioodi algust maa all elava tõugu külge, kes on just äsja kookonist väljunud. Seen kasvab kevadeks läbi tõugu keha, peast välja ning imeb temast kogu energia. Seene eosed lenduvad õhku ja nakatavad teisi vastseid.

Cordyceps sobib suurepäraselt inimesele, kes tahab oma sooritusvõimet parandada. Mitmed teaduslikud uuringud on kinnitanud, et cordyceps parandab kudede hapnikuga varustatust 9-15%. Hapnikuta pole energia produktsioon rakkudes võimalik. Cordyceps tõstab nii füüsilist kui ka vaimset võimekust, üldist energiataset, kiirendab taastumist ja isegi mainitakse ära, et parandab seksuaalset võimekust. Paljud sportlased kasutavad seda treeningperioodidel ning taastumise parandamisel.

Reishi e. lakkvaabik (Ganoderma lucidum) on kasutatud Aasias tuhandeid aastaid. Nagu heal lapsel mitu nime nii on ka lakkvaabiku puhul. Ganoderma Lucidum’i puhul kasutatakse ka nime Lingzhi Hiinas või Reishi Jaapanis.

Reishi on tõhus adaptogeen, leevendab stressi, tasakaalustab hormonaalsüsteemi ja parandab une kvaliteeti. Uuringud kinnitavad, et reishi alandab halva kolesterooli taset veres ja parandab vereringet ning alandab kõrget vererõhku.
Kagu-Aasia maades on reishi raviomadused tuntud juba iidsetest aegadest. Seal seostatakse teda traditsiooniliselt pikaealisusega, seksuaalse aktiivsusega, tarkusega ja õnnega. Reishi on üks kõige tuntumaid raviseeni, mida kasutatakse idameditsiinis ja ta omab laia toimespektrit ning puuduvad kõrvaltoimed. Reishi puhul teatakse väita, et see seen tõstab hingelisi võimeid ning on pärjatud ütlusega nagu “annab igavese nooruse eliksiiri”. Sellele seenele omistatakse peaaegu müstilisi omadusi. Kas see päris nii on, aga igal juhul Reishit on kasutatud tõstmaks inimese intellektuaalseid võimeid ja positiivset emotsionaalset meeleolu. Reishil on leitud mh ka RNA ja DNA sünteesi stimuleeriv, kergelt rahustavaid omadusi ning seda, et aitab keha kohanemisel stressiseisundis. Reishit on samuti seostatud pikaealisuse ja vaimse energia suurenemisega, toonikumiks kogu organismile, eriti immuunsüsteemile on ta tähtsamaid toonikume, mida Hiina ja Jaapani traditsioonilises meditsiinis aastatuhandeid kasutatud.

Seda haruldast seent õpiti kultiveerima küllaltki hiljuti. Tuntakse 62 tema teisendit, levinumad nendest on punased, mustad, valged, purpursed, kollased ja sinised. “Klassikaline” punane reishi on kõige rohkem uuritud ja kõige hinnalisem.
Looduses kohtab reishit küllaltki harva ja kuni tema kultiveerimiseni kunstlikes tingimustes, oli see seen uskumatult kallis, teda anti edasi pärandina või oli ta osa kaasavarast. Reishit müüdi vaid rikastele ja õukonnaarstidele, mõned valitsejad andsid isegi välja ukaase seeni leidnute väljaandmiseks imperaatorlikule karistusele. Iidsetel aegadel kujutati seda seent kuninglikel gobeläänidel. Aga nagu iga supertoitainega peaks teda saama algupärastes tingimustes.

Reishit soovitatakse ka alternatiivse vahendina teise liini vähiravis.

Nii Reishit kui  Musta pässsikut võib koos kasutada. Kuigi reishil ei ole mingeid kõrvalnähtusid võib ta tugevdada verehüübimist alandavate rohtude mõju, mistõttu ei tasu neid koos kasutada.