Seekord oleme Loodustohtri blogis ette võtnud teema, mis üha enam ja enam tänapäeva inforuumi keskele on tõusnud. Meie enda ja meie klientide kogemus viimase 12 aasta jooksul näitab, et looduslikud tervisetooted on mõjusad ning tihti saadakse meie juurest abi ka siis, kui tavaarsti vastuvõtt lahendusi pakkuda ei suuda.

Siinkohal ärge arvake, et me arste maha üritame teha – kõik nad aitavad meid selle järgi, mida nad ise usuvad õige olevat. Siin tuleb lihtsalt mõista seda, et meid ümbritsev inforuum on ehitatud autoriteetsuse printsiibile-kuvandile, aga autoriteetsuse alglätted on põimitud niivõrd mitme kihi taha, et keskmine inimene (ka arst) ei suuda hoomata, kuidas ärihuvid võiksid nendeni jõudnud ‘tõde’ mõjutada ja milliseks nende ‘tõde’ selle tulemusel aegade jooksul on võinud areneda.

See kõik tähendab seda, et tihti üritatakse toidulisanditest jätta muljet, nagu nad ei töötaks, nagu nende toimivuse kohta ei oleks teaduslikke tõendeid ja millest mingit kasu kindlasti ei saa. Ka selle kohta on tehtud lausa uuringuid, kuid nendes on tihti võetud keskmine läbilõige turul leiduvatest toidulisanditest (ehk enamus sünteetilised, säilitus, magusainetest pungil ‘vitamiinitooted’), nii et pole imestada, miks sellise uuringu tulemusel jõutakse tõdemuseni, et toidulisanditest saadav kasu on küsitav.

Aga nagu ikka detailides peitub tähtsus – siin tasub alati meeles pidada, et looduslikud ja puhtad tervisetooted on need, mida keha oskab omastada ja millest ei teki kõrvalmõjusid, sest nad ei ole sünteetikat täis.


Mida räägib teadus toidulisandite mõju kohta?

Aeg-ajalt võib lugeda kirjutisi, milles toidulisandite ja taimsete preparaatide kasulikkus seatakse kahtluse alla. Levinud on väide, et mitmekülgse toidusedeli kõrvale pole toidulisandeid tarvis. Kuid kas toidulisanditest on ka mingit kasu ja milliseid teaduslikke tõendeid selle kohta leida võib?

Harvardi teadlased: multivitamiin on hea kindlustuspoliis

Paljud eestlased saavad n-ö ametlikke soovitusi tarvitada vähem ühte või enamat vitamiini või mineraali. Need on tervisele siiski hädavajalikud. Vitamiinide ja mineraalainete vaegus võib halvendada tervist ning vähendada üldist võimekust ja stressitaluvust.

Näiteks liiga vähene folaadi ja raua tarbimine on eestlaste puhul tavaline. Ka magneesiumi tarbitakse vähem kui uuringute tulemuste põhjal võib tervise seisukohast optimaalseks pidada.

Kvaliteetne multivitamiin

Harvardi teadurid, sh kõrgelt hinnatud professor Walter Willett, on juba kaua aega soovitanud tarvitada multivitamiini – see on justkui omamoodi „kindlustuspoliis“, mis tagab minimaalse vitamiinide ja mikroelementide omastamise. Seda lähenemisviisi ja multivitamiini tarvitamisega seotud kliinilisi tõendeid on kirjeldatud selles Harvardi artiklis.

Multivitamiinist võib olla tervisele reaalset kasu, kuigi sellekohased teaduslikud tõendid on vastuolulised. Sel aastal avaldatud seireuuringu põhjal oli neil uuringualustel, kes ütlesid, et on tarvitanud multivitamiini üle 20 aasta, 44 protsenti väiksem tõsiste südameprobleemide – nagu müokardiinfarkti – risk (Rautiainen 2016).

Vahest kõige enam räägib multivitamiini kasuks siiski asjaolu, et selle tarvitamist võib seostada parema meeleoluga. 2013. aastal avaldatud metaanalüüsi ehk kokkuvõtva uurimuse kohaselt vähendab multivitamiini- ja mineraalipreparaatide tarvitamine pealtnäha tervetel inimestel ilmselgelt stressi ja väsimust ning parandab meeleolu (Long 2013).

B-multivitamiin aitab stressi vastu

Eelmainitud Longi ja tema kolleegide koostatud metaanalüüsist ilmnes, et sellised multivitamiini-mineraalipreparaadid, mis sisaldasid suurtes kogustes B-vitamiine, aitasid meeleolu parandada tõhusamalt kui toidulisandid, mille B-vitamiinide sisaldus oli väike.

Ühe ülevaateartikli kohaselt vajab aju B-vitamiine rohkem kui muu organism. Toitumissoovitustes märgitud kogused ei pruugi sugugi olla optimaalsed aju tervisele ja vaimsele heaolule.

Juba mitmetes kontrollitud uuringutes on sedastatud, et B-multivitamiin aitab stressi vastu. Kolm kuud kestnud kontrollitud uuring näitas, et B-multivitamiin leevendab kurnatust, segasust ning masendust ja tõrjutuse tunnet (Stough 2011).

Sarnaseid tulemusi on saadud ka teistes uuringutes. Näiteks vähem kui kuu aega kestnud kontrollitud uuringu tulemuste põhjal vähendas peamiselt B-vitamiini sisaldav preparaat ängistust ja stressi (Carroll 2000).

Foolhape aitab ennetada kaasasündinud väärarenguid

Foolhape on toidulisandina tarvitatava B-vitamiini vorm. Peale muude kasulike toimete ennetab see efektiivselt sellist kaasasündinud väärarengut nagu neuraaltorudefekti,. Riiklik toitumisalane nõuandekogu ja Soome Tervise ja Heaolu Instituut (THL) soovitavad kõikidel raseduse vältimise lõpetanud naistel tarvitada foolhappelisandit, et raseduse alguses oleks tagatud ema piisav folaadi tase (THL ja VRN).

Foolhappelisand vähendab ka insuldi ohtu. Väljaandes Lancet avaldatud metaanalüüsi kohaselt vähendab foolhape tõhusalt insuldiriski esmase ennetuse puhul ehk siis inimestel, kes ei ole varem insulti saanud (Wang 2007).

Vitamiin B12 aitab vältida dementsust

Eelnimetatud  Käypä hoito  soovituses peetakse B12 vitamiini vaegust kergemaks haiguseks, mis võib põhjustada mäluprobleeme, kuid mis on ravitav.

Ka teaduskirjanduses toetatakse seisukohta, et osa dementsuse vormidest on põhjustatud B12 vitamiini puudusest, mida on võimalik ravida B12 vitamiini lisandiga (Osimani 2005).

Ma ise soovitan B12 vitamiini preparaati kõikidele veganitele ning üle 50 aasta vanustele B12 vitamiini piisava tarbimise tagamiseks. Ka piima-taimetoitlastel esineb B12 vitamiini puudust sagedamini kui segatoitlastel, seega peaksid ka nemad tarvitama vahel B12 vitamiini preparaati.

Vitamiini B12 tuleks eelistatavalt võtta keele alla asetatava imenduva tabletina, siis ei sõltu imendumine sellest, kas kõhus on mõni nn sisemine tegur. Sobiv annus B12 vitamiini vaeguse raviks on 1-2 mg päevas. Säilitusannuseks piisab 1 mg kaks korda nädalas. Metüülkobalamiini tuleks tarvitada toidulisandi kujul.

D-vitamiin toetab üldist tervist ja vähendab suremust

On olemas tõsiseltvõetavaid teaduslikke tõendeid selle kohta, et D-vitamiin aitab hoida üldist head tervist ja vähendada suremust. Teisisõnu aitab D-vitamiini lisand meil elada tervemana ja kauem.

Teaduslikke tõendeid selle kohta leidub nii prospektiivsete kui ka kontrollitud uuringute metaanalüüsides. Prospektiivsete uuringute metaanalüüside kohaselt on kõrgemad D-vitamiini tasemed seotud madalama suremusega. Lisaks on olemas juba kolm kontrollitud uuringute metaanalüüsi, mille kohaselt D-vitamiini lisandi tarvitamine vähendab suremust.

Uusima, ehk Rajiv Chowdhury ja tema kolleegide poolt läbi viidud kontrollitud uuringute metaanalüüsi kohaselt vähendab D3 vitamiini lisandi tarvitamine üldsuremust 11 protsenti.

Kokkuvõtva uurimuse arutlevas osas peetakse D-vitamiini liiga vähese tarvitamise tagajärgi elanikkonnale märkimisväärseteks, kui seda hinnati koos teiste haigust põhjustavate teguritega.

Chowdhury uuringus esitati hinnang, et USA-s on D-vitamiini vaegusest tulenev täiendav risk elanikkonnale umbes 13 protsenti. Seda võrreldi hinnanguga selle kohta, et suitsetamisest põhjustatud täiendav risk on 20 protsenti ja ebapiisava kehalise aktiivsuse osa on 11 protsenti. D-vitamiini ebapiisav tarbimine on seega riskitegurina täiesti võrreldav nende teadaolevate elanikkonna tasandi riskiteguritega (Chowdhury 2014).

THL-i teadur Suvi Virtanen esitas hiljaaegu ajalehes Ilta-Sanomat ehmatava väite, et D-vitamiini tarvitamine suurtes kogustes võib suurendada vähiriski. Kliinilised tõendid seda siiski ei toeta – kontrollitud  uuringutel põhineva Cochrane’i ülevaateartikli kohaselt on vastupidi: D3 vitamiini lisandi tarvitamine vähendab vähiriski statistiliselt olulisel määral, 12 protsendi võrra (Bjelakovic 2014).

Kalaõlist on kasu nii südamele kui vaimule

Kalaõlid vähendavad südamesurmade arvu

Mitmete seire- ja sekkuvate uuringute kohaselt vähendavad kalaõlid suremust südamehaigustesse ning südame äkksurma juhtumeid eriti neil patsientidel, kellel on olnud müokardiinfarkt (Saravanan 2010).

Kalaõlide kasulikke omadusi on kinnitatud ka Šveitsis läbi viidud sekkuvatele uuringutele tuginevas ülevaateartiklis. Selle kohaselt võivad Omega-3-rasvad vähendada suremust südamehaigustesse ja üldsuremust kas sama edukalt või koguni efektiivsemalt kui statiinravimid. Kui statiin vähendas üldsuremust 13 protsenti ja suremust südamehaigustesse 22 protsenti, vähendasid kalaõlid üldsuremust 23 protsenti ja suremust südamehaigustesse 32 protsenti (Studer 2005).

2013. aastal avaldatud kontrollitud  uuringutel põhinevas kokkuvõtvas uurimuses analüüsiti pikaajalise ja vähemalt 1 grammi kaupa tarbitava kalaõlilisandi mõju üldsuremusele ja südame äkksurmadele patsientidel, kellel juba oli mõni südamehaigus. Üldsuremuse osas polnud tulemus statistiliselt oluline, ent teadlased avastasid, et kalaõlilisand vähendas äkksurma riski 32 protsenti (Casula 2013).

Kõikides teadusartiklites ei ole kalaõlide kasulikkusest räägitud, kuid üldjuhul ei ole sel juhul võetud arvesse kõiki segavaid mõjureid, mis hajutavad kalaõlide kasulikke omadusi või nõrgendavad nende toimet. Näiteks statiiniravimite tarvitamine on tüüpiline kalaõlide kasulikku toimet vähendav segav faktor (Eussen 2012).

Ameerika Südameassotsiatsioon AHA annab välja teadusajakirja Circulation. Ühes selles avaldatud artiklis tuuakse selgelt välja kalaõli kasulikud omadused. Artikli autorid soovitavad, et kalaõlides sisalduvat eikosapentaeenhapet (EPA) ja dokosaheksaeenhapet (DHA) saadaks kas rasvasest kalast või kalaõlist kokku 500–1800 mg. Kalaõlide kõrval soovitatakse tarbida ka alfa-linoleenhapet, ja see on pikka aega olnud ka minu soovitus (Chaddha 2015).

Kokkuvõtvate uurimuste kohaselt aitavad kalaõlid depressiooni vastu

Kalaõlid aitavad ka depressiooni puhul. Omega-3-rasvhapete kasulikku mõju bipolaarse depressiooni ravis on analüüsitud vähemalt kolmes viimase aja kokkuvõtvas uurimuses. Esimese uurimuse järgi on Omega-3-rasvhapete tarvitamisest kasu depressiivsete häirete puhul. Teise kohaselt on kindlaid tõendeid selle kohta, et need aitavad bipolaarse depressiooni puhul teiste raviviiside kõrval (Kraguljac 2009, Sarris 2012).

Uusima kokkuvõtva uurimuse kohaselt aitavad eriti peamiselt EPA-d sisaldavad kalaõlid depressiivsete häirete puhul (Mocking 2016).

Kalaõlide kasulikkust depressiooni ravis on seega tõestatud edukalt. Peale selle viitavad mõned uurimused asjaolule, et kalaõlilisand võib parandada ka tervete inimeste meeleolu ja ajutegevust (Antypa 2009).

Ubikinoon toetab südant ja vähendab infarkte

Ubikinoon on meie keharakkudes sisalduv aine, mis on vajalik rakkudes energia tootmiseks, lisaks on sel ka antioksüdantne toime. Ubikinooni peetakse asendamatuks toitaineks. Vananedes ubikinooni tase me organismis langeb.

Kontrollitud uuringutes o  leitud, et ubikinoon vähendab suremust südamehaigustesse nii hiljaaegu müokardiinfarkti saanud patsientide kui ka hea tervisega eakate seas.

Indias läbi viidud kontrollitud uuringu käigus, mille tulemused avaldati 2003. aastal, uuriti ubikinoonipreparaadi mõju südame isheemiatõve riskiteguritele. Uuringualusteks olid hiljuti müokardiinfarkti saanud patsiendid, kes tarvitasid iga päev 120 milligrammi ubikinoonipreparaati. Kontrollgruppi kuulunud tarvitasid B-vitamiini preparaati.

Pärast aastast järelkontrolli sedastati, et ubikinooni tarvitanute seas esines infarkte lausa 45 protsenti vähem kui kontrollgrupis. Kui ubikinooni tarvitanute grupis oli uusi infarkte umbes neljandikul, siis kontrollgrupis oli neid peaaegu igal teisel (Singh 2003).

Rootsis läbi viidud uuringu käigus, mille tulemused avaldati 2012. aastal, uuriti ubikinooni ja seleeni mõju. Uuringualused randomiseeriti saama nelja aasta jooksul 200 milligrammi ubikinooni ja 200 mikrogrammi seleeni või platseebot ja neid jälgiti 5 aastat.

Uuringu käigus avastati, et ubikinooni ja seleeni saanute seas oli kardiovaskulaarne suremus 49 protsenti väiksem kui platseeborühmas. Erinevus ravirühma ja platseeborühma vahel oli ka statistiliselt oluline (Alehagen 2013).

Huvitav on asjaolu, et ubikinoon ja seleen aitasid südant kaitsta veel aastaid pärast seda, kui nende tarvitamine oli lõpetatud (Alehagen 2015).

Ubikinooni tarvitamine sobib hästi vahemerelise toidusedeli kõrvale, mida ma olen soovitanud ja mille tervislikkus on tõestatud. Hispaanias läbi viidud uuringus leiti, et ubikinoon võimendab Vahemeremaade toiduvaliku põletikku ja oksüdatiivset stressi vähendavat toimet (Yubero-Serrano 2012).

Vitamiin B2 võib aidata migreeni puhul

Vastavalt Soome arstidele mõeldud tänapäevaste ravisoovituste (Käypä hoito -suositukset) kohaselt aitab vitamiin B2 ehk riboflaviin migreeni puhul, kui seda tarvitada piisavalt suurtes annustes. Piisavaks peetakse vähemalt 25 milligrammi päevas. Samas Käypä hoito soovituses räägitakse ka muudest toidulisanditest ja looduslikest ainetest, mis vähendavad migreenihooge (Säkö 2008).

Toidulisand kaitseb silmi vananemise mõjude eest

Kollatähni ealise degeneratsioon (AMD) on läänemaades sagedasim tõsiselt nägemist nõrgendavate haigustest vanematel inimestel. Nimetatud haiguse puhul kahjustub silma valgust tajuva osa, võrkkesta, struktuur.

Cochrane’i ülevaate kohaselt vähendab antioksüdandi- ja mineraalainepreparaat kollatähni kärbumise riski. Nimetatud artiklis kõige tõsiseltvõetavamaks peetud uuringu AREDS (AgeRelated Eye Disease Study) andmetel vähendas beetakaroteeni, C-vitamiini, E-vitamiini ja tsinki sisaldanud preparaat kaugelearenenud kollatähni kärbumise riski 32 protsenti. Cochrane’i ülevaate järgi on sellekohased teaduslikud tõendid üsna head (Evans 2012).

AREDS-i läbi viinud teadurid on hiljem pooldanud toidulisandis kasutatud beetakaroteeni asendamist luteiini ja zeaksantiiniga. Seda seepärast, et beetakaroteenipreparaat on suurendanud – eriti endistel suitsetajatel – kopsuvähi riski (AREDS 2013).

Glükoosamiinist ja kondroitiinist saab abi liigestele

Glükoosamiin ja kondroitiin on levinud osteoartroosi raviks puhul tarvitatavad toidulisandid. Mõningaid neid sisaldavaid preparaate on registreeritud ka ravimitena. Paljud uuringud on näidanud, et glükosamiini preparaat leevendab osteoartroosi põhjustatud valu ning parandab liigeste talitlust.

Glükoosamiinist ja kondroitiinist on uuringukokkuvõtete puhul osteoartroosi puhul abi, kui valitakse õiged preparaadid. Uuringud on näidanud. et glükoosamiinsulfaadi järjekindel tarvitamine tõesti vähendab osteoartroosi põhjustatud valu, samas kui glükoosamiinvesinikkloriidist sel puhul abi ei ole (Eriksen 2014, Zhang 2010).

Glükoosamiini vormile tuleb kindlasti tähelepanu pöörata, kuna ka Eesti turul müüakse tooteid, mis sisaldavad glükoosamiinvesinikkloriidi, mis ei aita. Abi on vaid glükoosamiinsulfaadist.

Glükoosamiini ja kondroitiini puhul on huvitav asjaolu, et nende tarvitamist on seostatud väiksema suremusega – seegi on tugev nende kasuks kõnelev fakt (Pocobelli 2010, Bell 2012).

Glükoosamiinsulfaadi ja kondroitiinsulfaadi toime kasuks räägib lõpuks ka asjaolu, et on avastatud, et neist on abi ka osteoartroosi all kannatavatel koertel ja hobustel. Kuna loomade puhul ei saa platseeboefektist juttugi olla, on kindel, et raviefekt saavutati tänu toimeainetele (McCarthy 2007, Rodgers 2006).

Kurkumiin vähendab põletikku

Kurkumiin on kurkumist ehk kollajuurest saadav looduslik aine, mida kasutatakse toidulisandina. On leitud, et kurkumiin on tervisele kasulik mitmeti. Kurkumiini kasulikkus seisneb suuresti selles, et see vähendab põletikku.

Osteoartroos on liigesehaigus, milles on põletikuline komponent. Tänavu avaldatud metaanalüüsi kohaselt on tõendatud, et kurkumiin aitab osteoartroosi ja reuma sümptomite, peamiselt valu ja põletiku ravis, kui seda tarvitada umbes 1000 mg doosina (Daily 2016). Uuringutulemusi selle kohta olen varem kirjeldanud selles artiklis.

Võitlus depressiooniga on valdkond, kus kurkumiini kasulikud omadused saavad iga uuringuga üha uut kinnitust. Uue kontrollitud uuringu kohaselt aitab kurkumiin tõsise depressiooni puhul, kui seda võtta 250 mg kaks korda päevas (Lopresti 2016).

Huvitav on asjaolu, et kontrollitud uuringu tulemuste põhjal parandab kurkumiin töömälu ja meeleolu ka hea tervisega eakatel inimestel (Cox 2015).

Viimastel aastatel on palju uuritud ka seda, kas kurkumiin võib aidata ennetada vähki või Alzheimeri tõbe. Mõningaid viiteid sellele on, ent midagi kindlat esialgu veel öelda ei saa.

Probiootikumidest on mitmekülgset kasu

Probiootikumid on toidulisandid, millest on abi erinevate seedekulgla vaevuste puhul, kui bakteritüved õigesti valida. Näiteks vähendavad need ohtu saada reisil mingit kõhutõbe ning lühendavad reisikõhulahtisuse käes vaevlemise aega, kui sellesse siiski peaks haigestutama. Pealegi – Soome Käypä hoito soovituse kohaselt lühendab probiootikumide regulaarne tarvitamine kõhulahtisuse ajal lastel ägeda, infektsioonist põhjustatud kõhulahtisuse kestust (Komulainen 2016).

Imikute puhul on täheldatud, et Lactobacillus reuteri ja Lactobacillus rhamnosus GG probiootikumid aitavad koolikute vastu. Neid soovitatakse tarvitada ka ennetavalt.

Lisaks viitab sel aastal avaldatud kokkuvõttev uurimus sellele, et probiootikumipreparaat võib parandada diabeetikute glükoositaluvust (Sun 2016).

Piparmündiõli aitab ärritatud soole ehk n-ö stressikõhu puhul

Piparmündiõli on toidulisand ja ürditoode, mis uuringute tulemuste põhjal leevendab ärritatud soole sündroomi sümptomeid. Sellekohaseid kliinilisi tõendeid kirjeldab toitumisnõustaja Reijo Laatikainen selles artiklis.

Liht-naistepuna on parem kui antidepressant

Enamikes pime- ja platseebokontrolliga uuringutes on täheldatud, et liht-naistepuna ekstraktid on depressiooni ravis sama efektiivsed kui antidepressandid. Peale selle on uuringutes leitud, et liht-naistepuna tarvitamine põhjustab vähem kõrvaltoimeid kui antidepressandid (Cochrane-katsaus 2008).

Austraalias läbi viidud uurimuse tulemustele tugineva aruande kohaselt oleks liht-naistepuna tarvitamine antidepressantide asemel kulutõhus kerge kuni mõõduka raskusega depressiooni ravis. Nimetatud aruande järgi vähendaks liht-naistepuna tarvitamine tavapäraste antidepressantide asemel ravikulusid. Ka hilisema majandusliku hinnangu kohaselt on liht-naistepuna kerge kuni raskekujulise depressiooni ravis kulutõhus (Solomon 2013).

Huvitav on asjaolu, et ehkki liht-naistepuna positiivsest toimest depressiooni ravis on Cochrane’i ülevaate kohaselt tõendeid ja selle tarvitamine oleks kuluefektiivne, Soome depressioonialases ’Käypä hoito’ soovituses seda isegi ei mainita. Antud fakt räägib kõnekalt sellest, et arstid eelistavad põhimõtteliselt medikamentravi, st nad on eelarvamuslikud.

Teatud taimsed preparaadid ja toidulisandid aitavad ka ärevuse sümptomite vastu

Ühe süsteemse ülevaate kohaselt on kindlaid tõendeid selle kohta, et taimsed preparaadid, mis sisaldavad kannatuslille (Passiflora incarnata) või kavapipart (Piper methysticum), ning toidulisandid, mis sisaldavad L-lüsiini ja L-arginiini ühendit, aitavad ärevuse sümptomite ja ärevushäirete puhul. Lisaks näivad magneesiumi sisaldavad toidulisandid ning mõningad muud taimsed preparaadid paljulubavad, ent antud ülevaate kohaselt on nende toime kohta vaja siiski rohkem tõendeid (Lakhan 2010).

Melatoniin parandab und

Melatoniini võidakse müüa toidulisandina, kui doosid on väiksemad kui 2 milligrammi. Melatoniin hõlbustab uinumist ja võib muuta une sügavamaks, nagu teavad paljud. Ka arstid määravad sageli melatoniini, enamasti tuleb seda võtta 1-3 mg õhtul enne magamaminekut.

Kallutatud rahastuspoliitika soosib ravimeid toidulisandite arvelt

Ülaltoodu on üksnes põgus ülevaade toidulisandite toimet puudutavatest teaduslikest tõenditest, kuid eeltoodu põhjal peaks olema juba selge, et tõendeid toidulisandite positiivse toime kohta jagub. Paljudele jaoks on see võib-olla üllatus.

Kusjuures oluline on siinkohal valida looduslikud toidulisandid, millel oleks võimalikult vähe lisaaineid. Teatud juhtudel on tableti kujul toidulisandid eelis asemas võrreldes kapslites olevatega.

Ravimeid soositakse toidulisandite arvelt selle pärast, et raviaineid saab patentida, seega on neis suurem majandusliku kasu potentsiaal. Vitamiine, mineraalaineid ja muid looduslikke aineid see-eest üldjuhul patenteerida ei saa. Seepärast ei paku nende müük kunagi samasugust kasumipotentsiaali kui ravimid, mida saab kalli hinnaga müüa.

Raviainete suure kasumipotentsiaali tõttu on farmaatsiatööstusel raha, et investeerida ning tellida kalleid ja mahukaid uuringuid. Ka on ravimitööstusel piisavalt vahendeid, et palgata suurte rahade eest teadlasi, kes kavandavad ravimite kasulikke omadusi esile tõstvaid uuringuid ja panevad uurimustööd kirja nii, et kasulikud omadused on rõhutatud ja kahjulikud tunduvad olevat väikesed. Sel moel on tõendeid raviainete tõhususe kohta lihtne aina juurde koguda.

Toidulisandites peituva väiksema kasumipotentsiaali tõttu pole toidulisandite tootjatel samasuguseid võimalusi finantseerida kalleid uuringuid kui ravimitöösturitel. Seepärast ei ole ka sugugi lihtne koguda teaduslikke tõendeid toidulisandite tõhususe kohta.

Seesugust toidulisandeid põhimõtteliselt ignoreerivat tegutsemismalli — erapoolikut rahastuspoliitikat — tasub meeles pidada, kui kunagi puutud kokku näiteks sellega, et keegi heidab mõnd toidulisandit puudutavale uuringule ette, et see pole piisavalt mahukas või kestis liiga lühikest aega või on tõendid ebapiisavad. On vägagi võimalik, et märksa rohkemadki toidulisandid on kasulikumad kui seniajani on suudetud tõestada, ent kvaliteetsete ja piisavalt mahukate uuringute jaoks pole lihtsalt leitud rahalisi vahendeid.