Loe lähemalt siit

Kai Ekholm on Rahvusraamatukogu direktor ja Päivikki Karhula teeb doktoritööd infokontrolli suurenemisest. Nad uurivad HS-i fondi rahastamisega internetivõrgu sõnavabadust.

Viimased aastad on olnud sõnavabaduse aspektist pöördelised, on jäetud püsiv jälg poliitilisse ajalukku, meediale ja kodanike käitumisele. Kuigi araabia kevad on toonud palju rõõmustavaid märke sõnavabaduse laienemisest, on maailmamastaabis olukord endiselt sünge.

Iga neljas maailma inimene elab tsensuuri mõju all. Samas lääneriikide elanikke ähvardab  ubiquitous (= omnipresent ehk järjepidevalt kõikjal olev, nt Jumal) ühiskonna  laienemine. Ubiquitous tehnika on kommunikatsioonitehnoloogia,  mis sulandub eluolusse, igapäevailmingutesse ja –keskkonda . Selle abil võib inimesed ja esemed ära tunda ja individuaalselt  lokaliseerida;  nende tegevusest, kommunikatsioonist ja asukohast võib koguda täpset teavet. Ubiquitous ühiskond tähendab infoühiskonna arengu uusimat etappi, milles ubiquitous tehnikat ollakse võtmas kasutusele nii suures ulatuses, et see mõjutab kogu ühiskonna toimimist. Selle arengu tulemusel kogutakse inimestest üha enam teavet nii, et nad sellest midagi ei tea. Andmekogumise laienemine ja täpsustumine võimaldavad süsteemse järelevalve inimtegevuse, liikumise ja side üle.

Internetiajastul on järelevalve ja tsensuuri piirid nihkunud. Lääneriikide inimestena tunneme õudust selle üle, kuidas Hiina 450 miljonit arvutikasutajat kontrollitakse hiiglaslikus sisevõrgus, millest juurdepääs internetile ka Facebooki ja Google’i sarnastele teenustele on blokeeritud. Samal ajal oleme ise volitanud oma elust paljusid organisatsioone koguma  peaaegu piiramatud teavet. Internet on muutumas läänemaise vaba side utoopiaks,  olles balansseerima turvaühiskonna ja ärihuvide vahel.

Aastal 2007 oli rahvusvahelise internetiturvatööstuse  käive 350 miljardit eurot, millest Euroopa ettevõtete osa oli 110 miljardit eurot.

Vabade lääne demokraatiate ja totalitaarsete ühiskondade vaheline piir on ebamäärane. Terrorismihirm, rahvusvaheline- ja sisejulgeolek ning migratsioon on andnud lääneriikides põhjuse suurendada kontrolli inimeste üle. Peale New Yorgi kaksiktornidesse suunatud terrorirünnakut on paljud riigid kehtestanud sõjajärgse aja kõige rangemad ja indiviidi kõige vähem kaitsevad seadused.

Korruptsiooni üle järelevalvet teostava organisatsiooni Transparency International kohaselt on Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia arenemas üha selgemalt järelevalveühiskondadeks. Mujal Euroopas on tsensuur tugevnenud muu hulgas Ungaris ja Türgis. Ungaris on võetud kasutusele meediaseadus,  mis annab võimaluse meedia eeltsensuuriks. Türgis on  igale internetikasutajal kohustuslik kasutada võrgufiltrit. Kuigi Türgi 11,5 miljonit kasutajast kasutab filtrit vaid  22 000, on tsensuuri levimine läänemaadesse halvaks endeks.

USA-s on järelevalve alla sattumise lävendit madaldatud 2001 aasta erakorraliste sündmuste järel jõustatud järelevalveseadusega (Patriot Act), mille tookordset vajadustepõhist kehtestamist lõpetatud.  Nii on erakorralise tegutsemismudel jäänud suhteliselt püsivaks.

Kuulumine vähemuse hulka või kodanikualgatusliikumisse või ka või teatud andmete kogumisel põhinev digitaalne profiil võib anda piisava põhjuse arvata inimene turvariskigruppi kuuluvaks ja kehtestada tema üle erikontroll, kuigi puudub kuriteokahtlustus. Selline andmete kogumise kultuur hakkab tõenäoliselt muutma kuritegevuse määratluse käsitlust. Meid peetakse süüdlasteks, kui meist kogutud andmed viitavad sellele – kuni pole tõestatud vastupidist. Parimal juhul seisneb areng selles, et selliseid registreid, mida varem kasutati vaid kuritegude uurimiseks, luuakse üha enam kogu elanikkonda hõlmavatena.

Paistab, et suuremahulisi registreid kasutatakse üha enam eesmärkidel, milleks nad algselt polnud loodud. Soomes on diskuteeritud näiteks selle üle, kuidas biopassidesse kogutud sõrmejälgede infot on hiljem soovitud kasutada kriminaaluurimisel.

Interneti haldamine, teenuste ideoloogia ja reguleerimine on muutunud. Jätkuvaks väljakutseks on kontrollivaba, tasuta ja anonüümne võrk. Võrku on siginenud hiigelsuuri monopole, kes kauplevad sõnavabaduse  ja ka isikuandmetega. Facebook, Google ja YouTube on eri riikide ametiasutuste nõudmisel kõrvaldanud materjali teenuste kohta. Teiselt poolt võrgu võtmetegijate äri põhineb suures osas inimeste toodetud teabega kauplemisel, see võib viia omamoodi järeltsensuurini . Märkame, et peame olema võrgus sõnade ja tegudega ettevaatlikud, sest nende jälgi on hea kasutada meid käsitlevate otsuste tegemisel. Saatuslikuks võib saada lisanduva infokogumise äri- ja tehniliste lahenduste ärakasutamine eelnevalt hindamata, kuidas need lahendused mõjuvad põhiõigustele ja infoturbele. Ubiquitous ühiskond on inimesest loomas virtuaalkodanikke, inimestel kaob igasugune ülevaade, milleks nendest kogutud infot kasutatakse ja kes nende üle järelevalvet teeb.

Oluline on mõista järelevalve suurenemisega kaasnevaid riske ja nendele piirid seada.