Loodustohter: Adaptogeen – elujõu ja tervise allikas

Tänapäevased kunstlikult toodetud ravimid on lihtsasti kättesaadavad ning esmane ja ainus arstide poolt ettekirjutatud raviviis. See on viinud selleni, et meie esivanemate poolt aastatuhandeid kasutatavad looduslikud ravivõtted ja teadmised taimedest vajuvad üha enam unustuste hõlma. Tihti pöörduvad inimesed n.ö alternatiivmeditsiini poole alles viimases hädas, kui ükski arstide poolt kirjutatud ravim pole aidanud ja nad on valmis kõike proovima. Tegelikkuses peaks asi käima vastupidi – kui hoiduda ennast mürgitamast kunstlike ainetega ja tugevdada organismi loodusest saadavate „ravimitega“, pole arsti järjekorras istuda vaja. Nii nagu loomad saavad kogu energia loodusest, on seda alati saanud ka inimesed. Kuigi taimeliigitus „adaptogeen“ on viimase aja nähtus, ulatuvad teadmised nende taimede toimest iidsetesse aegadesse.

Adaptogeene nimetatakse sageli tervete inimeste ravimiks. Mõiste „adaptogeen“ või „adaptogeenne ravimtaim“ viitab farmakoloogilisele kontseptsioonile, mis tähendab, et nende manustamise järgselt stabiliseeruvad organismi füsioloogilised protsessid ja paraneb homoöstaas, näiteks suureneb rakkude stressitaluvus. Adaptogeenid soodustavad bioloogiliste ergutavate ainete tekkimist kehas (interferoon, interleukiin jt). Üldine farmakoloogiline teooria kahtleb adaptogeenide kontseptsioonis, samal ajal on FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet) ja Euroopa ravimiamet teooriaga nõustunud. Ravimtaimedega tegelejate hulgas on kategoriseerimine „adaptogeenid“ väga populaarne rõhutades nende võimet pikendada eluiga, tõsta libiidot ja suurendada heaolu. Enamik uuringuid adaptogeenide kohta tehti Nõukogude Liidus, Koreas ja Hiinas 1980ndatel. Mõiste „adaptogeen“ oli algselt loodud farmakoloog N.V. Lazarevi poolt 1947. aastal Prantsusmaal kirjeldamaks dibasool 12-bensüül-bensimidasooli (vererõhualandaja) mõju. Hiljem võttis selle mõiste kasutusele endine Nõukogude Liit kirjeldamaks abinõusid organismi vastupanu suurendamiseks bioloogilise stressi korral kliinistes ja eksperimentaalsetes uuringutes. Praeguseks on määratlust kohandatud ning adaptogeen märgib uut klassi loodusliku päritoluga ainevahetuse reguleerijaid, mis suurendavad organismi võimet kohaneda keskkonnafaktoritele ja vältida nendest tulenevat kahju organismile. Positiivne adaptogeenide puhul on see, et mõistlik kasutamine ei põhjusta toksilisi nähte. Siiski tuleb meeles pidada, et ka taimsed ravimid on eelkõige ravimid ning enne nende tarvitusele võtmist tuleks pidada koguste ja tarvitamisviiside osas nõu inimestega, kellel on antud vallas kogemusi.

Adaptogeenide nimekiri pikk ja paljude ravimtaimede kohta puuduvad põhjapanevad tulemused nende adaptogeensete omaduste kohta. Taimed, mida on põhjalikult uuritud ja milles on jõutud üksmeelele, on näiteks ameerika ženšenn (Panax quinquefolius), aasia ženšenn (Panax ginseng), ashwagandha juur (Withania somnifera), hiina kedristõlvik (Cordyceps sinensis), väänkellukas (Codonopsis pilosula), siberi ženšenn (Eleutherococcus senticosus), lagritsajuur (Glycyrrhiza glabra, G. uralensis), maralijuur (Rhaponticum carthamoides), roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea), hundihammas (Astragalus membranaceus), hiina sidrunväändik (Schisandra chinensis), inkamarjad (Physalis peruviana), maca juur (Lepidium meyenii), aaloe, teeleht, kasepungad, õietolm, mesilasema piim, proopolis (taruvaik) jne.

Adaptogeenide põhiline mõju:

  • Suurendavad füüsilist ja vaimset vastupidavust ja jõudlust
  • Kaitsevad kiirguse kahjuliku mõju eest
  • Vähendavad keemiaravi kõrvaltoimeid
  • Vähendavad haigestumisi
  • Suurendavad vastupidavust keemilistele kantserogeenidele (vähitekitajatele)

Adaptogeenne võib kasutada raviks või osana ravist järgnevate kaebuste puhul:

  • Stress
  • Kokkupuude stressoritega nagu kõrgmäestikud, intensiivne treening jne
  • Krooniline haigus
  • Jõuetus
  • Ravijärgne taastumine
  • Keemiaravi
  • Kiiritusravi
  • Füüsilise ja vaimse jõudluse suurendamiseks

Ameerika ženšenn (Panax quinquefolius)

Ameerika ženšenn on kergema toimega ja vähem stimuliseeriv kui aasia ženšenn. See on kergelt jahutav ning sobib väsimusest vabanemiseks, kopsupõletikust või bronhiidist (eriti kuiva köha puhul) taastumiseks, astma, kroonilise stressi (koos depressiooni või ärevusega) ja kopsu või seedetrakti autoimmuunsushaiguste puhul. Lisaks on see väga kasulik ööpäevarütmi häirete korral, metaboolse sündroomi, neerupealiste puudulikkuse, immuunsüsteemi halvenemise ja unepuuduse korral. See on pehme toimega ning põhjustab palju väiksema tõenäosusega unetust või närvilisust kui aasia ženženn, mistõttu on sobilik regulaarseks kasutamiseks ka noorematele inimestele.

Ashwagandha juur (Withania somnifera)

See ravimtaim on üks tuntumaid Rasayana (noorendavaid) abivahendeid ajurveedas . See on üks väheseid rahustavaid adaptogeene ning seda on traditsiooniliselt kasutatud ärevuse, halbade unenägude, kerge obsessiiv-kompulsiivse häire, unetuse puhul ja närvisüsteemi töö parandamiseks. Ashwagandha juur toimib põletikuvastaselt ja on väga kasulik fibromüalgia, rahutute jalgade sündroomi, Tourette’i sündroomi kerge vormi ja osteoartriidi raviks. Eriti hästi aitab see autoimmuunhäirete puhul, mis mõjutavad lihaseid ja liigeseid, nagu reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, polümüosiit ja reumaatiline polümüalgia. See parandab meeste viljakust (suurendab spermatosoidide arvu ja seemnerakkude liikuvust) ning tänu oma rauasisaldusele aitab rauapuudus aneemia puhul (keeda juurt piimas ja lisa melassi). Ashwagandha stimuleerib ka kilpnäärme talitlust. Uuringud hiirtel on näidanud märkimisväärset hormoonide T3 ( 18 %) ja T4 ( 111 %) taseme tõusu pärast 20-päevast kasutamist (Panda, 1998).

Aasia ženšenn (Panax ginseng)

Ženšenn, eriti punane, on kõige stimuleerivam adaptogeen. Traditsiooniliselt kasutatakse seda hiina meditsiinis vanematel meestel puuduliku neeru yang-energia puhul (impotentsus, väsimus , alaseljavalud). Seda tasuks kasutada osana ravist depressiooni, kurnatuse, Addisoni tõve (kasutada koos lagritsaga), unetuse, suhkrutõve, kahheksia, immuunpuudulikkusega allergilise astma (kasutada koos hiina sidrunväändiku ja lagritsaga) ja erektsioonihäirete puhul. Samuti aitab see ära hoida või ravida leukopeeniat vähipatsientidel, kes saavad keemia- või kiiritusravi. Inimkatsed on näidanud, et aasia ženšenni kasutamine vähendab kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) sümptomeid (Gross, 2002) ning maovähist tulenevaid surmajuhtumeid ja metastaaside esinemissagedust (Suh, 2002). Silmas tuleb aga pidada, et ženšenn on tugevatoimeline ning liigne kasutamine võib põhjustada unetust, ärevust, kõrgenenud vererõhku ja ärrituvust.

Hiina kedristõlvik (Cordyceps sinensis)

See röövik-seen (talvel putukas, suvel taim) on üks haruldasemaid adaptogeene. Kuigi neid väga kalleid parasiidivastseid on veel saadaval, kasvatatakse enamus cordycepse tänapäeval sojaubade baasil. Hiina traditsioonilises meditsiinis kasutatakse seda neeru yin- ja yang-energia puudusest põhjustatud krooniliste haiguste või äärmiselt suure füüsilise koormuse puhul. See parandab libiidot ja suurendab spermatosoidide arvu, leevendab väsimust, aneemiat, kroonilist köha, tinnitust ja luuüdi supressiooni. Cordycepsil on ka aktiivne kasvaja- ja leukeemiavastane toime, see parandab vereringet ja südametegevust, samuti kopsumahtu. Cordyceps kombineerituna nõgeseseemnete, töötlemata kratikübara, salvei ja rabarberiga omab väga head ravivat toimet degeneratiivsete neeruhaiguste puhul. Inimkatsetes on cordyceps näidanud olulist kasutegurit meeste seksuaalse düsfunktsiooni, hüperlipideemia, trombotsüütide vähesuse, allergilise nohu, tinnituse ja kroonilise trahheiidi ravis.

Loe lisaks: Siberi raviseente kasutamine kogub ühe enam toetust

Siberi ženšenn (Eleutherococcus senticosus) e eleuthero juur

Siberi ženšenn on vähem toniseeriva mõjuga kui aasia ženšenn (Panax spp.). See on neutraalne sobides igapäevaseks kasutamiseks. Siberi ženšenn on näidustatud ” keskmisele ” inimesel, kes on ülekoormatud ja ülesöönud, kuid toitainete puuduses, ei saa piisavalt magada või füüsilist koormust, silmade all on tumedad ringid ja pupillid on suurenenud või ahenenud. Regulaarselt tarbides parandab ženšenn immuunsüsteemi , vähendab kortisooli taset ja põletikke ning parandab kognitiivset ja füüsilist võimekust . Siberi ženšenni on edukalt kasutatud luuüdi supressiooni raviks keemiaravi või kiiritusravi järgselt, angiini, kõrge kolesteroolitaseme, peavalu , unetuse ja isutuse raviks. Kliinilises praktikas kasutatakse seda ka ööpäevarütmi häirumise puhul ning aktiivsus-tähelepanuhäire raviks .

Lagritsajuur (Glycyrrhiza glabra, G. uralensis)

Lagrits on mitmekülgne ja rohkesti kasutatav ürt hiina ja euroopa traditsioonilises meditsiinis. See parandab immuunsüsteemi ning võib olla kasulik autoimmuunhaiguste (luupus, skleroderma, Crohni tõbi, reumatoidartriit) ravis, samuti immuunpuudulikkuse tingimustes (vähk, HIV). See tugevdab neerupealiste funktsiooni ning koos hariliku ženšenni ja cordycepsiga aitab ravida Addisoni tõve. Lisaks tulevad selle kasulikud omadused esile allergia, maohaavade ja spastilise köha puhul. Liigsel lagritsa tarbimisel võib organismis suureneda naatriumi kinnihoidmine ja kaaliumi liigne eritumine. Naised on selle suhtes tundlikumad kui mehed, hüpertensiooniga patsiendid peaksid vältima seda taime järjepidevat kasutamist.

Inka marjad (Physalis peruviana)

Inka marjades sisalduvad antioksüdandid aitavad vältida põletike teket ja neis leidub kõikidest maailma marjadest kõige rohkem proteiine (16%). Inkamarjad sisaldavad rohkesti C-vitamiini, beetakaroteeni, fosforit, B2- ja B3-vitamiini, samuti bioflavonoide. Bioflavonoidid aitavad lõhustada ja omastada C-vitamiini ning nõrgendavad viiruste toimet kehas. Bioflavonoidid on eriti tähtsad vereringesüsteemile, ajule, silmadele ja suguelunditele, mis vajavad tavalisest rohkem toitaineid ja hapnikku. Inkamarjad sisaldavad rohkesti ka pektiini, mis kontrollib toitainete kulgemist läbi seedeelundite. Pikka aega on neid marju kasutatud traditsioonilises meditsiinis erinevate haiguste ja tervisehädadega võitlemisel, näiteks malaaria, vähk, hepatiit, astma ja reuma. Tänapäeva teadlased on välja toonud, et marjades olevad toitained (polüfenoolid ja karotenoidid) omavad põletikuvastaseid ja antioksüdantseid omadusi, mis on kõrgelt hinnatud võitluses südamehaigustega. Inka marjad aitavad ära hoida mao-, käärsoole- ja seedesüsteemi vähki, tugevdavad ja taastavad optilisi närve, aitavad kergendada kurgu- ja suuõõne põletikke, puhastavad verd, parandavad seedesüsteemi tööd, aitavad ära hoida juuste väljalangemist ning enneaegset hallinemist.

Maca (Lepidium meyenii)

Maca juur mõjub üldtoniseerivalt, taastab energiat, parandadab sportlikke saavutusi ja tõstab vitaalsust. See sisaldab 18 aminohapet, taimesteroole, rohkesti vitamiine (B1, B2, B6, C, E), mineraalaineid ja mikroelemente (kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, väävlit, rauda, fosforit, tsinki, vaske ja mangaani). Maca juur toimib hormoontegevuse tasakaalustajana, selle koostises on arginiin, millel on suur roll meeste viljakuse ja seksuaalse aktiivsuse stimuleerimisel. Paljud naised saavad abi menstruatsioonivalude, PMS-i nähtude, limaskestade kuivamise ja kuumahoogude korral. Maca toetab ka kilpnäärme tööd ja sobib luude hõrenemise ennetamiseks. Traditsiooniliselt on macat kasutatud meelte selitamiseks, mälu arendamiseks, masenduse leevendamiseks ja unekvaliteedi parandamiseks, PMS-i nähtude ja üleminekuea vaevuste leevendamiseks.

Maralijuur (Rhaponticum carthamoides)

See on Venemaalt pärit ravimtaim, mida kasutatakse kesknärvisüsteemi stimulandi ja närvisüsteemi taastajana. Loomkatsed on näidanud juure immuunsüsteemi parandavat, kasvajavastast ja kognitiivseid võimeid parandavat toimet. Inimkatsetes  on lisaks ilmnenud, et taim on tõhus antidepressant (eriti alkoholivõõrutusnähtudest tuleneva depressiooni puhul). See on kasutusel ametliku ravimina Venemaal alates 1961. aastast olles populaarne toonik sportlaste hulgas (soodustab lihaste ülesehitamist ning suurendab piimhappe ja kusihappe eritumist). Regulaarne maralijuure kasutamine alandab LDL-kolesterooli taset, vererõhku ja vähendab vere viskoossust.

Roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea)

Kuldjuurel on pikk kasutamise ajalugu Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Venemaal noorendava toonikuna. See on olnud Venemaal ametlikuks ravimiks alates 1969. aastast kui kerge kesknärvisüsteemi stimulant, mälu tugevdaja  ja immuunsüsteemi tugevdaja. Inimkatsetes on  kuldjuur osutunud efektiivseks kerge depressioon, halvenenud kognitiivsete funktsioonide (Spasov jt, 2000), aktiivsus- ja tähelepanuhäire, erektsioonihäirete , amenorröa ja naiste viljatuse ravis. Kuldjuurt tuleks vältida ärevuse, maania või bipolaarse häirega inimestel. Tiibeti meditsiinis kasutatakse traditsiooniliselt mitut liiki kuldjuurt  kopsude tugevdamiseks, vereringe parandamiseks, väsimuse leevendamiseks ja üldise nõrkuse puhul.

Hiina sidrunväändik (Schisandra chinensis)

Hiina sidrunväändiku marjadel on kesknärvisüsteemi kergelt stimuleeriv toime, samal ajal luues rahuliku ja keskendunud meeleseisundi. Seda võib kasutada koos ameerika ženšenniga kurnatuse leevendamiseks. Marju tasuks kasutada osana ravist B- ja C-hepatiidi (kasutada koos piimohaka ja kurkumiga), astma (koos lagritsaga) ja närvisüsteemihäirete puhul, nagu Parkinsoni tõbi, Meniere sündroom ja teismeliste või täiskasvanu aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Taime kasutatakse Fu Zheng teraapias immuunsüsteemi funktsioonide toetamiseks ja vähipatisientidel kemoteraapiast tulenevate kõrvaltoimete vältimiseks. Traditsiooniliselt on seda kasutatud ka enureesi, kõhulahtisus ja liigse higistamise puhul.

Allikad: Wikipedia, RS, WLN

 

Rubriigid: Artiklid (kõik). Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>