Kas eelistada mahetoitu?
Vivika Veski 08. jaanuar 2012
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/kas-eelistada-mahetoitu.d?id=63721326
Üha rohkem inimesi vastab selle küsimusele jaatavalt – vaatamata majanduslikult keerulisele ajale. Seda tõdeti mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril, mis peeti Tallinnas varsti avatavas mahetoidurestoranis Kukeke.
Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest tõdes, et mahetoodete turg maailmas kasvab ja ka Eestis suureneb huvi mahetoodete vastu kiiresti. Kõige sagedamini
eelistavad inimesed mahetoitu tervislikel põhjustel – mõni lihtsalt hindab puhast ja tervislikku toitu, kuid on ka neid, kellele tavatooted ei sobi allergia tõttu. Mure keskkonna pärast on ostuotsuse tegemisel tagasihoidlikumal kohal.
Igaüks, kes ostab Eestis mahetoitu, esitab endale peagi küsimuse, miks peab see olema nii kallis. Mõningane hinnavahe oleks mõistetav, kuid Eestis võivad mahepõllunduse tooted maksta tavapõllunduse omadest poes ligi kaks korda rohkem.
Merit Miku sõnul tuleneb peamine põhjus sellest, et Eesti mahetoit valmib väiketootmises, palju on käsitsitööd. Jääb ära mastaabiefekt, mis suurtootmise puhul võimaldab langetada hinda.
Pestitsiidid toidulaual
Mahepõllumajanduses on lubatud kasutada vaid orgaanilisi väetisi: komposti, sõnnikut, haljasväetisi. Liblikõieliste taimi kasvatades seotakse mulda lämmastikku.
Ka on mahepõllunduses keelatud sünteetilised taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid, tavapõllumajanduses kasutatakse neid sageli ka lihtsalt profülaktilisel kaalutlusel, ilma et neid oleks otseselt vaja. Selle tagajärjel jääb aga nii inimeste söögi kui ka loomasööda sisse taimekaitsevahendite jääke, mida on mõnikord ka rohkem, kui normid lubavad.
Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme tõdes, et inimesed kalduvad arvama, nagu oleks kogu toit, mis kaupluses müügil, kontrollitud ning seega liigsetest pestitsiidijääkidest kindlasti puhas. Nii see aga pole – keegi ei jõua kontrollida kõiki partiisid.
Läbiviidud seirete käigus on pestitsiidide jääke leitud. Eestimaise toodangu puhul on nende kogus siiski jäänud normide piiresse. Näiteks 2009. aastal tehtud seire käigus leiti pestitsiidide jääke kodumaistel toiduainetel kuni 18% proovidest. Importkaubast olid jäägid sees 70% proovidest ja 7% proovides ületas jääkide kogus piirnorme. Näiteks Hispaania spargelkapsas oli jääkaineid neli korda üle piirnormi. Saastatuks osutus ka Poola maasikas.
2007.–2008. aastal osutusid saastatud toiduaineteks pirn, must pipar, tomat, viinamari, sidrun, õun, mandariin, aprikoos, nektariin, spinat, kurk, lillkapsas.
2008. aastal Euroopa supermarketites läbiviidud uuring tuvastas 99% viinamarjadest pestitsiidijääke.
Sirli Pehme lisas, et kuna analüüsitakse tervet vilja, aitab mõne puhul sissesöödavate jääkainete kogust vähendada see, kui vili ära koorida. Kindlasti ei soovita ta aga riivida toidu hulka näiteks sidruni koort või tarvitada toiduks apelsini koort.
Arvesse peab võtma sedagi, et normid on arvutatud keskmise täiskasvanu kohta – lastele võib sama kogus olla juba liig. Rangemad normid kehtivad ainult beebitoitudele.
GMOde mõju teadmata
Omaette rühm, millest mahetoit prii, on GMOd – geneetiliselt muundatud organismid. Nende mõju kohta inimese tervisele ei osata veel selget vastust anda, sest pikaajalist mõju pole uuritud. MTÜ Ethical Links juhatuse liige Nastja Pertsjonok tõdes, et tõenäoliselt kõik GMOd ei kahjusta tervist, kuid on keeruline ennustada, millised võivad seda teha. GMOdes võivad tekkida uued toksiinid ning sisestatud geenidega toidu hulka sattuda ka uued allergeenid.
Peamised geneetiliselt muundatud kultuurid maailmas on soja, puuvill ja mais. Neist soja esineb kõikvõimalikes igapäevastes toidutoodetes, samuti põhineb tavaloomakasvatus geneetiliselt muundatud soja sisaldaval jõusöödal, mistõttu pole meil tavatoitu süües kunagi võimalik kindel olla, kas ja kui palju on selles kasutatud GM-kultuure, tõdes Pertsjonok.
Pestitsiidijäägid toidus
Katserottidel uuriti pestitsiidijääkide mõju tervisele. Selgus, et väikeste koguste pikaajaline tarbimine tekitas rasvumist.
Teatud kemikaalid blokeerivad maitseretseptoreid, mistõttu aju ei saa impulsse, et toit on sisenenud organismi. Selle tagajärjel ei toodeta hormoone, näiteks insuliini, mida läheb toidu edasisel sünteesimisel vaja. Võivad tekkida diabeet ja hormonaalhäired.
Umbrohutõrjevahend Roundup (glüfosaat) võib põhjustada kahjustusi inimese embrüonaalsetes ja platsentarakkudes juba 100 korda väiksemates annustes, kui põllumajanduses soovitatakse kasutada.
Puuduvad uuringud kemikaalide koosmõju ehk kokteiliefekti kohta. Kuid on teada, et näiteks ühe kemikaali kokkusattumisel teisega võib mõju muutuda 200 korda tugevamaks või tekkida kahest hoopis kolmas ja mürgisem kemikaal. Kahe kemikaali koosmõjul võib toime vahel ka kaduda.
Mõned inimesed on tundlikud ka väga väikestele kogustele, isegi n-ö normide piiresse jäävatele. Eriti ohtlikud võivad jäägid olla lastele, sest nende kehakaal on väike, kuid nad söövad sama toitu mis täiskasvanud.
Maitsetugevdajad põhjustavad rasvumist
Mitmed toiduainete tootjad on hakanud oma toodetest välja jätma sünteetilisi lõhna- ja maitsetugevdajaid (E620–E640), ja õigesti teevad, sest nendega on alates 1950. aastatest maailmas tehtud hulk uuringuid ning paljud neist on tõestanud nende ainete kahjulikku mõju.
Maitsetugevdajaid on kasutatud laborihiirtel näiteks rasvumise tekitamiseks, et siis testida nende peal ülekaalulisuse vastaseid ravimeid. Samuti on maitse- ja lõhnatugevdajatega kutsutud esile diabeeti, et testida diabeediravimeid. Uuringute tõestatud kõrvalmõjud: söögiisu tõus, rasvumine, ainevahetushäired, käitumis- ja õppimishäired, diabeedirisk.
